Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital / arhitektuur 2018 võitja

Arhitektide liidu / 2017 aastapreemia nominent

Asukoht
Kopli 1, Tallinn
Arhitektuur
Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Kristo Rämson (KOKO Arhitektid)
Sisearhitektuur
Kärt Loopalu
Maastikuarhitektuur
Eleriin Tekko
Valmis
2017
Tellija
Astri Kinnisvara
Ehitaja
Mapri Ehitus
Fotod
Tõnu Tunnel

žürii kommentaar

Objektipreemia pälvinud Balti jaama turu puhul soovisime kontekstitundliku vana ja uut ühendava arhitektuuri kõrval esile tuua eelkõige sotsiaalset muutust, mille see projekt endaga kaasa on toonud – ühiskondlikku ruumi, kuhu on vähemalt esialgu õnnestunud hõlmata väga erinevad kasutajad, ruumi tsiviliseerides, kuid mitte ülearu elitistlikult gentrifitseerides.

Ingrid Ruudi,

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate žürii esinaine

Balti jaama turg on olnud minu elus pikalt ning seal käimine on puhas rõõm ja sõltuvus. Ma armastasin tingimusteta vana räsitud turgu ja armastan ka uut, mis on nagu täitunud unistus – puhtad põlled lihasaalis, ponksilt ritta seatud juurikad ja värske kohvi lõhn hommikul. Uus turg hingab hoopis teistmoodi, suuremate kopsudega ja lahkemalt. Hommikuti tööle minnes kõnnin tihti üle Hommikuväljaku Õhtuväljakule või kingin endale karbi vaarikaid või fetaga täidetud pipraid. Turg on osa minu hingamisest ja läbi uue turu on lihtne hingata.
Maru Metspalu, peakokk

Kogu turgu hoiab koos ehk katab katus. See on selle hoone välispind nii vormilises kui ka funktsionaalses tähenduses. Suur küsimus oli seega, kuis siduda kõik üheks terviklikuks ruumiks, mis samas kätkeb nii palju erinevaid märksõnu: avatud, suletud, soe, külm, avalik, mitteavalik, avar, sopistatud. Lõpuks peab see olema pidevas muutumises ja liikumises, põnev ja hea ruum külastajatele. Lähtepunkt oli tekitada piisavalt mastaapne ruumistruktuur, mis sobiks turuelule, ei domineeriks oma disainis ega esteetikas ning oleks inimesesõbralik – valgusküllane ja avar.

Meie suurim eesmärk oli viia turg uude aega, hoides alles osa ajaloost ja tuua tagasi klassikalisele turule omased väärtused. See eesmärk joonistus eriti teravalt välja kontekstis, kus Tallinna kerkib igal aastal üha uusi ja uusi kaubandus- ja meelelahutuskeskusi. Omamoodi positiivseks sisendiks oli arvestamine kohalike elanikega ehk koostöö Telliskivi Seltsiga. Vanade, ajalooliste laohoonete ja uue struktuuri omavaheline sobitamine ning ühe organismina töölepanek oli nii arhitektuurselt kui ka ehitustehniliselt põnev.

Turu rekonstrueerimise kontekstis on pigem huvitav, kuis uus turg ümbritsevat mõjutab. Vana turg oli selgelt ajale jalgu jäänud, samas oli see üle linna populaarne kauplemiskoht. Turg ja sellega piirnev depooala on üldplaneeringus määratletud linnaosa keskusena. Iga päev möödub siit meeletu hulk inimesi – ala on ühistranspordi (tramm, troll, buss, rong) abil ühendatud ülejäänud linnaga ning vanalinna ja sadama lähedus muudab selle heaks sihtkohaks turistidele. Lisades siia veel Kalamaja ja Pelgulinna arengu, mis on juba üle kandumas Koplisse, oli viimane aeg see turg korda teha. Nüüd on näha, et turu rekonstrueerimine on osa piirkonna üldisest arengust ja andnud sellele soodsa lisatõuke.

 

KOKO arhitektid