Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital / sisearhitektuur 2018 nominent

Sisearhitektide liit / aastapreemia 2018 nominent

Asukoht
Kultuurikatel, Tallinn
Autorid
Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla (Vaikla Studio)
Mikk Meelak (Platvorm)
Kaasa töötasid
Ann Mirjam Vaikla, Kaia Tungal, Kadri Tikerpuu, Elo-Liis Parmas (Vaikla Studio), Raul Kalvo, Marti Kaljuve, Mikk Pärast, Andreas Wagner, Agnes Ratas (Platvorm)
Tellija
Riigikantselei
Fotod
Annika Haas, Ingel Vaikla, Martin Siplane, Agnes Ratas

Kahtlemata olid need tööd löövad ja Eesti kuvandit nutikalt võimendavad, Kultuurikatel mõjus väliskolleegidele lausa jahmatavalt kaunina. Brüsselis olid aga eesistumise ruumid minu jaoks lihtsalt armsad. Saunalava kujundusega nõupidamisnurka (kus hõljus ka suitsusauna hõng) kasutasin mõnuga ning tunnen sellest praegugi puudust.
Kaja Tael, Eesti Suursaadik EL juures

Kogu Eesti eesistumise kuvandi kontseptsioon põhines ühisel disainikeelel Eesti juubeliga, lähtus põhjamaisusest, looduslähedusest ja digilembusest ning selle keskpunktis oli Kultuurikatla sisekujundus. Eesti disain, digitaalkunst, toit, digilahendused ja taimed industriaalses keskkonnas tekitasid täieliku ohhoo-efekti.   Ühtaegu nii kirsiks tordil kui ka suureks proovikiviks oli Tallinna digitippkohtumise korraldamine, mis tõi kaasa hoopis teise mastaabi ja nõudmised programmile, turvalisusele, logistikale ja ruumidele ning soovime tänada sisekujundajaid suurepärase koostöö eest. Rahvusvahelises meediapildis jäi sündmust meenutama Annika Haasi üles võetud pilt proua Merkelist üle päevalillevälja kiikamas.
Piret Lilleväli ja Klen Jäärats, eesistumise korraldajad Riigikantseleist

PROJEKTI IDEE OLI LUUA mittetraditsioonilised start-up’ilikud tööruumid, milles on lahedust ja vabadust, mis loovad end pop-up’ilikult igal hetkel uuesti, kohandudes muutuvate vajadustega. Juba konkursitöö lähteülesandes kordusid märksõnad loodus ja e-riik.

ENIM INSPIREERIS Kultuurikatla tööstusarhitektuur, Brüsselis oli oluline üllatada ja tõmmata tähelepanu Eestile kui EL liikmesriigi identiteedile. Esimestest sammudest peale olime korraldusmeeskonnaga tihedas dialoogis.

INTERAKTIIVNE INSTALLATSIOON Kultuurikatlas ja ka Brüsseli Euroopa Majas oli digitaalne kunstiteos, mis lasi vaatajail sekkuda loodusjõududesse –  püüda kinni virtuaalne  tuulepuhang, hõljuda Ristna poolsaare iilides või proovida tekitada tornaadot mööduva Angela Merkeli suunas. Kui külastajaid polnud, jätkus vool ekraanidel ikkagi, põhinedes Ristna poolsaarel mõõdetud tuule kiirusel. Interaktiivne mahuline valguslagi, digiekraansein ja tekstiilidisainerite valguskangas moodustasid omaette ruumilise terviku.

Kultuurikatlas soovisime tuua hoone ruumilisi omadusi esile ka valgustuse abil. Kõige mõjuvam oli black box –  pime projektiruum tuli kohandada mõnusa atmosfääriga töökeskkonnaks nii valguse kui sisustuse osas, mis pidi iga päev muutuma vastavalt etiketile ja praktilisele kasutusele.

ET TEGU OLI üliturvalise sündmusega, tuli arvestada kõige ebatavalisega nagu öised pommikoerad, ootamatud politseinikud, ajalimiit, keerukas logistika jms. Me enda lemmikkohad, valgussaun Brüsselis ja kasvuhoone-suitsuruum Kultuurikatla hoovis kujunesid ägedateks kohtumispaikadeks, kus peeti ka olulised neljasilmavestlused.

MATERJALID – sise- ja välisruumis kasutati installatiivse keskkonna tarbeks puitlippidest korendusaia ja võsa motiivi, samuti roostekarva terasepindu ning funktsionaalset Eesti disaini. Traditsiooniliste lilleseadete asemel vohas tünnides kohalik köögivili: peedid, kartulid, kurgid jt – imeline nüanss tööstusinterjööris. Digisummiti ajal, mil olid kohal 27 liikmesriigi juhid ja arutleti digimajanduse õitsengu üle, kattis black box’i põrandat päevalillepõld, kõik Hollandi varud suunati Eestisse.

EESTI AVALIKKUS jälgis huviga Angela Merkelit, Emmanuel Macroni, Theresa Mayd. Merkeli nõunik käis enne Digisummiti ruumilahendusega tutvumas, et vastavalt sellele valida riietus. Kuid riigipead liikusid kõikjal ning jälgisime hinge kinni hoides otseülekannet, kuidas Merkel suigatas pressitelgis hapras klapptoolis.

Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Mikk Meelak

Ruumipilt 2018

 

 

Ruumikujunduse algidee on aktiveerida Kultuurikatla iseloomulikku industriaalset atmosfääri digitaalse tasandi lisamise teel, mille visualiseerimise aluseks võeti loodus ja selle dünaamika — õhu liikumine, vee voolamine.

Digitaalsete signaalide abil — reaalaegsest tuulekiirusest Hiiumaal Ristnas ja lainekõrgusest Tallinna lahes — aktiveeritakse katelde digiekraansein, valguskangas ja kohtumiste peasaali ruumiline valguslagi. Installatsioonide interaktiivsus laseb vaatajail sekkuda loodusjõududesse – püüda kinni virtuaalne tuulepuhang, hõljuda Ristna poolsaare iilides või proovida tekitada tornaadot mööduva Angela Merkeli suunas.

Lahenduste lähtepunktiks on tehniliselt sarnane andmestik, mida iga objekt väljendab oma iseloomulike vahenditega — digitaalne ekraanide installatsioon interaktiivsete hüperabstraktsioonidega, digitaalne kangas õrna valgusmänguga ning kineetiline valguslagi aktiveeruvad digitaalse ruumiobjektina.

Mikk Meelak, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Eesti Arhitektuuripreemiad 2018