Sisearhitektide Liit / aastapreemia 2018 nominent

Asukoht
Eesti Ajaloomuuseum, Pirita tee 56, Tallinn
Sisearhitektuur
Aet Ader, Karin Tõugu, Mari Hunt, Kadri Klementi, Mari Möldre, Helena Koop, Nele Šverns (b210)
Kuraatorid
Ehti Järv, Kristi Paatsi, Sireli Uusmaa
Graafiline disain ja illustratsioonid
Kristina Tort
Tellija
Eesti Ajaloomuuseum
Fotod
Maris Tomba

Mulle meeldis suur puu, kus lapsed ringi hullavad. Laste vabariik on hea koht peituse mängumiseks oma salanurkade ja pesadega.
Moona, 8-aastane

SIIN TULI ÜHTE RUUMI majutada laste jaoks põnev ja kaasav tegevuspaik ning keerulised teemad nagu poliitika, riigivalitsemine, demokraatia, ajalugu. Pidime arvestama eri vanuste ja keeltega ning kas tullakse üksi või grupiti. Ühistel koosolekutel kuraatoritega arutasime lisaks ruumiküsimustele ka laste ning pedagoogikaga seotut. Meie meelest on oluline väikeste külastajate endi algatuslikkus. Siin ei ole kindlat rada, mis tuleb läbida. Asjad on lapse kõrgusel, ta ise uurib ja otsustab. Proovisime teha natukene nagu ussivabariigi, et saaks ka ronida-turnida-rullida, ja vaikseid soppe üksi olemiseks.

IDEID AMMUTASIME enda lapsepõlvest. Kadri eredaim ruumielamus oli väiksena ringiliikumine – kus sai käia ruumides nii, et jõudsid taas alguspunkti, vahepeal tagasi pöördumata. „Laste vabariigis” võib ronida näiteks ruumi keskel asuvas majas. Projektis oli see vägevamgi, aga selgus, et põrandapaneelid poleks nii suurt raskust kandnud. Pidime maja lihtsustama: nüüd on see ilma teise korruseta, aga siiski eri tasapindadega. See on mõnus ja ei meenutagi sees olles maja.

Illustraator Kristina Tordi loodud värvikate tegelaste puhul oli oluline, et neid on täiesti igasuguseid (nagu ühiskonnaski) ja nad ei korda liiglevinud rolle.

SAMAL AJAL projekteerisime muuseumi hoovi ka mänguväljakut ning kõik tehnilised nõudmised olid kogu aeg silme ees: mis kõrguselt tohib kukkuda, millised piirangud ja võimalused on ronimisel. Muidugi mõtlesime ka sellele, kuidas lapsed asju kasutaksid, et midagi oleks neilegi, kellele ei meeldi turnida, vaid näiteks sonkida.

KUI MISKI OLI KEERULINE, siis võib-olla liutoru. See joonestati Saksamaal ning esimese joonise järgi tulnuks torusse siseneda maja välisfassaadilt… Pidime siis liutorude spetsiifikaga tutvuma: kalded, pöörangud, turvatsoonid jms. Liutoru ei hakka ruumis kohe silma, vaid on siin ära peidetud. Nii et kui avastad suudme, tahad teada, kus on alguspunkt. Ja kui leiad, oled avastanud ruumi saladuse. Torust mahub alla laskma ka täiskasvanu.

Mari Hunt, Kadri Klementi

Ruumipilt 2018