Arhitektide liit / eramu preemia 2019 nominent

Sisearhitektide liidu aastapreemia 2018 nominent

Asukoht
Varbola, Raplamaa
Arhitektuur ja sisearhitektuur
Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
Tellija
Eraisik
Ehitaja
Bauest
Fotod
tellija, Peeter Pere, Tõnu Tunnel

Olen rahul, et sain eestiaegse talu hoovi ühe modernse litaka! Hoone proportsioonid on õnnestunud ja see ongi tähtsaim. Meeldib, et valgust on palju, pimedal ajal hästi efektne. Uus ja vana said hästi seotud. Maal võiks kindlasti olla rohkem modernset arhitektuuri!
Priidu Pärna, tellija

ESIMEST KORDA Lusthoone talus käies mõjus vana (ümberehitatud) suitsusaun eemal põllul kui üksik hütike. Pererahvas soovis talle partnerit. Selleks, et eraldiseisev uus ei jätaks arhailist hoonet nukrasse seisu, tekkis idee ehitada talle sõna otseses mõttes peale ja juurde, pakkides mõlemad saunad samasse kesta.

INSPIREERIS Lusthoone eestiaegne elumaja, mis on oma valtspleki ja liistutatud seintega jõuline tegija. Kuna olen ise ka suur saunataja, sain soovitada muljeid kohtadest, kus olen käinud. Kahe sauna vahele jääv tühi aatriumi ala seob tervikuks nii hooned, maastiku kui ka taeva. Leilitatakse ju enamasti õhtuti ja tähistaeval  või suve helendaval loojangul on saunlemises oma osa. Seintes ning terrassi kohal katuses on rombikujulised avad, kust kõiksust vaadelda, kosmost enda ümber.

SISERUUMIDES on lähtutud Eesti traditsioonist – siin on Soome sauna leiliruum, lisaks pesemis-, riietumis- ja puhkeruum, samuti WC ning kööginurk, sest elumaja asub eemal. Ja muidugi terrass. Kõik pidi mahtuma algselt lepitud üldmahtu… hiljem tundus, et võinuks siit-sealt avaram saada.

Koopalik, vaid ühe väikese aknaga leiliruum on tume nagu ürgne suitsusaun. Siit küljest väljudes satub privaatsele maastikule, kus on rahulik jahtuda. Vastukaaluks on klaasseintega kaminaruum, lustliku järelmaiguga lõõgastuskoht vaatega elumajale.

Kuna saunaruumis ei kasutata tavalist metalli nagu siin, on loodud ka väike intriig. Pererahvalt nõudis selle idee realiseerimine kahtlemata julgust.

KÕIGE KEERULISEMAKS osutus aga kõrval jooksev kuivenduskraav, millele oli nõukogude ajast jäänud kaitsetsoon. Vaidlus keskkonnaametiga võttis aega, ehitusluba siiski saadi. Eelarveprognoos ületati paraku kordades ja mõned materjalid vahetati seetõttu välja – alumiiniumi asemel on nüüd alutsink ning akna klaasseinaraamid laiemad kui algses plaanis. Materjalid käitusid teisiti kui ehitaja mõtles, seega pidi otsima õigete omadustega segusid, et anda siseruumides betooni matkivat viimistlust.

Kindlasti oli ehitajale pähkliks seegi, et kaskede jaoks tuli katusesse avad jätta ning jälgida, et puid ei kahjustuks. Mu meelest on need kased väga oluline lisadetail.

ENAM MEELDIB mulle mõnus atmosfäär, mis kompleksi loominguga tekkis. Ilus vanaaegne vorm tänapäevaste materjalide valtsitud raamistuses, milles on pingestatud rütmimängu. Hoone iseloomu rõhutab ka valgustus – peegeldused, kumad. Pimedas helendades mõjub saun veidi talumaale maabunud tulnukana.

Peeter Pere

Ruumipilt 2018