Sisearhitektide liit / aastapreemia 2018 võitja

Asukoht
Kumu kunstimuuseum, Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn
Näituse kujundus
Raul Kalvo, Helen Oja
Kuraatorid
Eha Komissarov, Elnara Taidre
Graafiline disain
Laura Pappa, Elisabeth Klement
Tellija
Kumu kunstimuuseum
Teostuse tehnilised juhid
Valmar Pappel, Andres Amos (Kumu)
Fotod
Renee Altrov (portreefoto), Stanislav Stepaško ©Eesti Kunstimuuseum

Žürii kommentaar

Huvitav näitusekujundus haarab vaataja endasse ja avaneb samm-sammult. Kujundus toetab näituse sõnumit ja annab selle sisu hästi edasi. Näituseseinte esiküljele on välja pandud ametlik graafika, tagaküljelt leiab aga nn põrandaalused materjalid.

Päivi Meuronen,

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žürii liige

Märksõna „ridade vahel" pakkusid välja näitusekujundajad ja saali ehitatud kolm „koridori" kehastasidki seda üsna füüsiliselt. Minimalistlik vormi- ning värvilahendus võimaldas heterogeenset materjali eksponeerida rahulikult ja esteetiliselt. Ilmekaid aktsente lõi LED-ribadel põhinev valgustus - nutikas lahendus, soodne ja efektne. On hästi arvestatud ka eksponeeritu omapäraga, paberkandjal kunstiteoste valgustundlikkusega.
Elnara Taidre, kaaskuraator

NÄITUST KUJUNDADES sellel veel pealkirja polnud, nii et labürindi kujundist me ei lähtunud, vaid ikka sellest, et tegu on ülevaatenäitusega Tallinna graafikatriennaali ajaloost. Välja pandi nii triennaalidel premeeritud tööd kui ka paljud teised, mida ei auhinnatud, ent mis on samuti tähelepanuväärsed ja mõjutanud kunstimaastikku. Võtsime kinni tollest ridadevahelisest teemast.

SEINTELE paigutasime tööd, mis olid auhindu saanud, nende keskele n-ö ridadevahelise graafika tarbeks aga eraldi rivid, mis moodustusid KUMU tüüpseintekonstruktsioonidest. Need näitasid publikule oma alasti tagumist poolt, kandes kujunduse konseptuaalset mõtet vihjata ka institutsiooni tagaküljele ja andes näitusele lisakihi.

KINDLASTI EI PEA kujundus olema esimene asi, mida sa näed, kui näitusesaali astud – märkad lihtsalt meeldivat keskkonda. Ja kunstinäitus on ikkagi kunstniku(te) üritus, mitte kujundaja oma. Meie anname tausta. Eks vaatajagi tuleb uudistama pigem teoseid kui seda, kuidas need on välja pandud. Kui me ise näitustel käime, siis Helen vaatabki professionaalsest huvist ainult seda, kuidas töid on eksponeeritud. Kuidas on ruum mõnusaks tehtud, et seal oleks hea kunsti nautida, pilku fokusseerida. Ei pea ühelegi näitusele kõiki ideid kuhjama, pigem tasub üks tore asi hästi välja mängida. Ja on ka vahe ju, kas kujundada lühiajalist väljapanekut või püsinäitust. Eks eelarve on samuti enamasti piiratud.

ÜLEVAATENÄITUSEL ON tööde omavahelist ühisosa keerulisem leida kui ühe autori puhul. Vahel ikka juhtub, et kuraator ehmub, kui on kõrvuti pandud kunstnike tööd, kes on abielupaarina lahku läinud, või ei ole kahel autoril lihtsalt omavahelist head läbisaamist. Inimsuhted on keerulised… Selle näituse kuraatorid ruumiliselt ei sekkunud, vaid lasid meil tegutseda.Valgustamine on KUMUs alati keeruline, siine on vähe ja need on n-ö valedes kohtades. Ridadevahelistele töödele sai loodud dimmerdav valgus.

OLEME ARHITEKTID ja näituse kujundamine on alati natuke asjade, materjalide läbi katsetamine – sul ei ole tohutut vastutust, et interjöör ehitatakse järgnevaks 50 aastaks, vaid see on üleval ainult viis kuud.

Raul Kalvo, Helen Oja

Ruumipilt 2018