Arhitektide liit / aastapreemia 2018 võitja

Sisearhitektide liit / aastapreemia 2018 nominent

Asukoht
Vana-Vastseliina, Võrumaa
Arhitektuur ja sisearhitektuur
Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann, Laura Ojala (KAOS Arhitektid)
Insenerid
Projekt O2
Tellija
Vastseliina Piiskoplinnuse SA
Ehitaja
Eviko
Projekt
2016
Valmis
2017
Fotod
Maris Tomba, Tiit Sild, Terje Ugandi ajakirjale Diivan

Žürii kommentaar

Hoone mõjub väga terviklikult – kuidas see lähenejale maastikul paistab ja milline vaade omakorda avaneb ümbritsevale hoone seest. Asukohast detailideni, riidenagidest ekspositsiooni tehnoloogiliste lahendusteni  paistavad kõik elemendid kenasti koos toimivat. See on õnnestunud abstraktsioon kaasaegsest miljööst, olemata seejuures romantiline. Näeme, mis on uus ja mis esindab vana, nutikal ja tasakaalustatud viisil. Samuti on Cor-Ten teras väga sobiv välismaterjal, meenutades kindlust, vanade telliste värvi. Väga sümpaatne hoone.

Sami Rintala,

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia žürii liige /Rintala Eggertsson Architects

Inimesed käivad praegu nii palju palverännakutel sellepärast, et nad tahavad keskkonnavahetust. Paljud vajavad üksi olemist ja seeläbi iseenda otsimist. Teiste jaoks on see lihtsalt ilmselge vaheldus. Kes selle käigus sügavuti läheb ja kes mitte, seda me ei saagi tegelikult kunagi teada.
Lagle Parek, Pirita kloostrist Vana-Vastseliinasse kulgeva palverännutee eestvedaja

Palverännumaja on üks osa siinsest elamuskompleksist. Juba on käinud ka neid, kes on läbinud 15-17 päevase palverännaku. Oleme kodunenud ning rahul, et kokku on viidud vana aeg ja tänapäevane. Enamik ekspositsioonist on praktiliselt kasutatav, enim elevust tekitavad ihuharimise ruum ja köök, mille suures ahjus valmib tellimisel kasin söök - läätsepuder, leib ning ingveriküpsised, mida süüakse vaikuses.
Ivar Traagel, linnuseisand

Võrumaal Vastseliinas on Piusa jõgi ja Meeksi oja vorminud sügavad ürgorud, mille nõlvadest üles minnes leiab rändaja eest 14. sajandist pärinevad linnuse varemed, kõrtsihoone ja palverännumaja.

Palverändajate sissepoole vaatav maailm, ajalooline ning looduslikult kaunis keskkond andsid inspiratsiooni uue hoone loomisel. Maja kubatuur on suures osas peidetud nõlva sisse, sirutudes mälestistest eemale, oja kohale, jättes linnuse vaadeldavaks. Uus hoone on arhitektuurilt kaasaegne ja selgelt eristuv, mahtude ja materjalide valiku poolest dialoogis keskkonnaga.

Hoonet luues püüdsime leida tasakaalu keskaegse ruumi imitatsiooni ja kaasaegsete vajaduste vahel. Interjöör annab moodsas vormikeeles edasi keskaegse õhustikku: kõrged laed, väikesed justkui juhuslikult paiknevad aknad, kitsad müüritrepid, tellistest põrand ja kaasaegne tehnika on peidetud mööblisse.

Askeetlikult minimalistlik ja samas poeetiline palverännumaja astub arhitektuursesse dialoogi keskaegse linnusega, pakkudes keskaegse kogemuse ja endasse vaatamise võimaluse kõrval ka esteetilist elamust.

Margit Aule

Eesti Arhitektuuripreemiad 2019

ALUSTASIME ASUKOHA OTSIMISEST ELAMUSKESKUSELE  – kuhu see krundil paigutada. Oru kaldal, kus avanevad kaunid vaated ojale, sulab hoone hästi maastikku. Kuna Vastseliina piiskopilinnus on samas kõrval, pani see meile ranged piirangud ning ka muinsuskaitsel olid eksterjöörile oma nõudmised.

TELLIJAL OLI VÄGA KINDEL ruumiprogramm. Selleks, et hakata tutvustama gruppidele keskaegsete palverännakutega seotut, vajasid nad näitlikke ruume: kööki suure leivaahjuga, ihuharimise paika kümblusvannidega, magamiskohti, kõrtsi. Ja palveruumi ehk kabelit. Kaasasime spetsialistideks Krista Andersoni, kes ongi keskendunud palverännu teemale, ning linnamuuseumi teadlase Risto Paju.

MAJJA SISENEDES laskud esmalt alla kitsastest müüritreppidest. Ka aknad, mis on väikesed justkui müüriavad, viitavad keskajale. Soovisime, et ruum saaks poeetiline ja meditatiivne, askeetlik.

Materjalid viitavad keskajale – seintel ja lagedel on lubikrohv, põrandal põletatud tellis. On puitu ja oksiidiga põletatud musta metalli, messingit. Kabeli laes olevate lühtrite reljeef matkib kahemõõtmeliselt linnusemüüri ja kaitsetornikesi. Laudadele on joonistatud nõud ning kirjutatud keskaegsed retseptid. Graafika abil on markeeritud linad vooditel ja sissepääsu juures raamatukogu.

Ruumid on natuke nihestatud, laed ja uksed ebatavaliselt kõrged. Juba see, kui uksed on ainult pool meetritki kõrgemad, mõjutab ruumi terviklikkust palju: kuidas valgus läbi käib jms.

PALVERÄNNUMAJA ON gruppidele mõeldud show-ruum, ent üksi minnes võid eest leida endasse vaatamise paiga. Seal puudub levi ja oledki silmitsi enesega. Päris palverändurid saavad ka ulualust – nüüd võib ju taas matkata palverännuteel Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini.

Minu enda lemmikkoht ongi kabel – askeetlik ruum, kust avaneb imeline vaade orule. Kuuled vaimulikku laulu Codex Calixtinuselt, mille sisse sulab ühel hetkel metsa- ja merehääli Fred Jüssi plaadilt „Cardium”. Kui loodushelid hajuvad, kõlab jälle vaikne palvelaul.

KÕIGE ROHKEM OLEN RAHUL SELLEGA, et maja tervikuna toimib. Tööprotsessis tekkis mitu korda mure, kuidas siduda meie ja kliendi visiooni. Me ei tahtnud luua keskaja butafooriat, vaid otsisime delikaatset lahendust, et keskaegsus oleks tajutav moodsas arhitektuuris tunnetuslikult, õhustikus. Õnneks töötas tellija kaasa.

Margit Argus

Ruumipilt 2018