Sisearhitektide Liit / aastapreemia 2018 võitja

Äramärgitud töö

Asukoht
Mere puiestee 6E, Tallinn
Sisearhitektuur
Ott Kangur
Tellija
Mere puiestee 6E
Fotod
Terje Ugandi ajakirjale Diivan, portreefoto Renee Altrov

Žürii kommentaar

Äärmiselt detailitundlik restorani sisekujundus, mille tervikusse on lisaks mööblile ja viimistlusele kaasatud taimestiku, nõude ja kunsti loodav terviklik ruumiemotsioon. Sfääri sisearhitektuuri puhul tuleb rõhutada positiivset seika, et tegu on tänapäevase interjööri teadliku renoveerimise projektiga, mille tervik sünnib restorani eri etappide evolutsioneeruvast edasiarendamisest.

Villem Tomiste,

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žürii liige

Olen hästi ruumi- ja värvitundlik. Söögisaal peab õige olema - stiilne ja minimalistlik, samas soe ning kodune. Igav ei tohi olla! See peab paljudele sobima. Lauad meeldivad mulle väga - need on elegantsed ja õhulised, samas ka mugavad. Kvaliteet on oluline! Olen ülirahul, et siin pole butafooriat ega üledisainimist. Keskpärasus on kõige õudsam asi ja seda siin tõesti ei ole, ei ruumis ega menüüs.
Toomas Lääts, omanik, peakokk

SOOVISIME, ET eelmise Sfääri vaimu – selle ruumi (aja)lugu – jääks siin tunda. Leppisime peakoka ja restorani ühe omaniku, Toomas Läätsega, märksõnades kokku: heleda-tumeda kontrast, palju rohelust, soe valgus, minimalistlikud detailid. Oluliseks inspiratsiooniks sai Toomase soovitusel Tõnis Vindi looming. Tema metafüüsiline graafiline maailm, märgid, sümbolid, proportsioonid, vormid, värvid – kunstniku mõttemaailmale on siin ruumis palju vihjeid.

ÜKS MÄRKSÕNA VEEL – sümbioos. Mind huvitab väga mööblidisain, mis on aastakümned hiljemgi värske ja aegumatu. Olen kümmekond aastat ka ise mööblit ja materjale kogunud. Sfääri toolid ongi minu kogust, olen neid toonud Soomest, Rootsist, Taanist. Kuigi 1931. aastal Göteborgi orkestri tellimusel sündinud toole hakati hiljuti taas tootma, on siinsed kõik taaskasutatud – restaureeritud ja mustaks värvitud. Baarileti pukktoolid on aastast 1961, diivan 1964.

Valgustite messingtorud leidsin kunagi ajalehekuulutuse kaudu – need on järele jäänud Tallinna keskküttejaama kütteaparaadist. Kuplid valmisid eritööna Olustvere klaasikojas –  soovisin kasutada kohalike käsitöömeistrite häid oskusi. Taaskasutus ja uue-vana koosluse loomine meeldib mulle mu töös ehk enim.

EBAOTSTARBEKAT likvideerimist ja ümbertegemist vältisime. Seegi, kuidas võiks sündida nappide vahenditega uus esteetiline väärtus, ajatu ruum, haakub avangardse Tõnis Vindiga. Joonistasin maha Vindi koduse raamaturiiuli proportsioonid, et luua sama minimalistlik baaririiul. Baarileti messingdetailid on uued, eritellimusena toodetud saarepuidust profiil on jääkmaterjalina leidnud uue kasutuse.

SAAREPUIDUST LAUAD, mis on inspireeritud toolidest ja Vindi esteetikast, koos artdecolike messingdetailidega valmisid samuti Viljandimaal. Proportsioonid mõõtsime välja koos peakokaga, moodulsüsteemis laudu on mugav kokku-lahku tõsta. Lokkavas roheluses on samuti mängus Toomas Läätse käsi, taimed on suuresti siin tema valikul.

KÕIGE KEERULISEM OLI ajalimiit –  esimest kohtumist peakokaga ja restorani avamist lahutas neli kuud.

Üks soov oli mul veel: ruumi sisenemisel võiks tekkida selline tunne, et see koht on siin kogu aeg olnud. Muusika- ja ruumiemotsioon on sõnadega seletamatu, rahvusvaheline keel. Keeruline oleks ehitajale projekti juurde kirja panna, millise emotsiooni peaks ruum tekitama. Pigem on see minu kui kunstniku töö.

Ott Kangur

Ruumipilt 2018