Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital / teos 2018 nominent
Sisearhitektide Liit / aastapreemia 2018 nominent
Koostaja
Tüüne-Kristin Vaikla
Juhendajad
Prof. Mart Kalm, Prof. Ranulph Glanville
Toimetaja
Epp Lankots
Välisretsensendid
Dr. Suzie Attiwill, Dr. Lilian Hansar
Oponent
Prof. Morten Lund
Eesti Kunstiakadeemia
2017
Fotod
Martin Siplane

Tüüne-Kristin Vaikla on kõva ruumisekkuja. Selge, et majade funktsioonid ei püsi algsena igavesti ning ruumi ja selle otstarbe muutumiste üle meeldibki värskel doktoril fenomenoloogiliselt mõtiskleda. Ta teeb seda enamasti kunstiliste vahenditega, nagu olid näitused Pärnu mudaravilas ja Tallinna Linnahallist Veneetsia biennaalil või kogu hoone kunstilise ümbermõtestamise teel nagu juhtus Hiiumaal Paluküla kirikuga. Aga Pärnus kujundas ta pärast mudaravila ümber Hedon spaaks. Lugeda tasub.
Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

Tegu on esimese ruumikujundusalase doktoritööga Eestis. Väitekirja oponendilt, Chalmersi tehnoloogiaülikooli professorilt Morten Lundilt ja Eesti Kunstiakadeemia kaitsmisnõukogult sai see kiitva hinnangu. Teema on aktuaalne: mida teha ajalooliste hoonetega, millel pole võimalik taastada kunagist funktsiooni. Analüüsides maailma ja omaenda kogemust, pakub autor välja konkreetsed objektid ja nende eluvõimalused. Gentrifikatsiooniprobleem vajabki mõlemat: mõtestamist ja näitamist.
Krista Kodres, kunstiteadlane, Eesti Kunstiakadeemia professor

RUUMI MUUTUMINE ja veelgi enam ruumiline sekkumine on mind huvitanud viimased viisteist aastat. Hüljatud paikade ajutine elustamine on inspireeriv piiridel kõndimine kavandamise ja realiseerimise vahepeal, et tuua esile ruumilisi suhteid, mis seni varjatud. Uurimus tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, soovides avardada ja üldistada professionaalse ruumilise sekkumise mõistet. Töö uurib ka fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja gentrifikatsiooniprotsessi vastasmõjusid.

EESTIS ON pikaajaline sisearhitektuuri haridus ja praktika keskendunud traditsiooniliselt füüsilisele ruumile. Huvitusin, millises seoses on eriala teooria ja praktika dünaamika tänapäevases muutuvas maailmas. Doktorantuuri jooksul osalesin mitme ülikooli töös. Võimalus käsitleda arhitektuurset ruumi eri vaatenurkadest inspireeris looma näitusi ja katsetama lähenemisviise hüljatud hoonetes. Otsisin viise, kuidas leida hoone ümbermõtestamise tulemusena parim võimalik toimimisviis tänapäevase kasutaja ja ajaloolise hoone vahel. Sellega kaasnes küsimus, millised on olulised väärtused ajaloolises hoones ja kuidas need aja jooksul muutuvad. Ka sellega tegeleb tänapäevane ruumiline keskkond pidevalt. Töötades kompleksses ehitusprotsessis füüsilise ruumiga, kaob emotsionaalne tunnetus ja vastupidi – vaid mentaalsele keskendudes võivad jääda lahendamata ruumi funktsionaalsed, praktilised vajadused.

JUHTUMIUURINGUTE NÄITEL (Pärnu mudaravila, Tallinna Linnahall, Hiiumaa Palu kirik) avastab loomepõhine uurimus ruumi aktiveerimise võimalusi ja vaatleb ühtaegu füüsilisi, mentaalseid ja sotsiaalseid kihistusi. Doktoritöö lähtekoht on luua mudeleid professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks nii installatiivsel kui performatiivsel moel. Sisearhitektina huvitun ruumi mõjust inimestele ja inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel inimene mõjutab ruumi atmosfääri. Väitekiri keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vahelistele seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitumismustreid.

Tüüne-Kristin Vaikla

Ruumipilt 2018

Doktoritöö lähtekoht on luua mudeleid professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks nii installatiivsel kui performatiivsel moel. Loomepõhine uurimus avastab juhtumiuuringute – Pärnu mudaravila, Tallinna linnahalli ja Hiiumaa Paluküla kiriku – näitel ruumi aktiveerimise võimalusi ja kujundab ruumilise sekkumise taktikaid, fokusseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistustele. Uurimus järgib fenomenoloogilise tunnetuse meetodeid, et ümber mõtestada kasutuseta hooneid, mis taaselustatakse (varem või hiljem) piirkonna gentrifikatsiooni kui linnauuendusliku protsessi tulemusena.

Sisearhitektuurse ruumiprojekti koostamise puhul on emotsionaalne ja pragmaatiline lähenemine pöördvõrdelises suhtes. Väitekiri keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vaheliste seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitumismustreid. Sisearhitektina huvitun ruumi mõjust inimestele ning inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel mõjutab inimene ruumi atmosfääri.

Tüüne-Kristin Vaikla

Eesti arhitektuuripreemiad 2019