Tutvustus

 
Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemaid, mis määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- ja spordivaldkonna tegelastele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad antakse välja arhitektuuri, audivisuaalse kunsti, helikunsti, kirjanduse, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti ning rahvakultuuri valdkonnas. Sihtkapitalid esitavad aastapreemiale kandidaadid ning Kultuurkapitali nõukogu valib välja igas valdkonnas ühe laureaadi. Kokku antakse välja kaheksa Kultuurkapitali aastapreemiat. Peale selle annavad sihtkapitalid välja oma valdkonna aastapreemiad – sihtkapitalide aastapreemiad, mille määrab iga sihtkapitali nõukogu.

STATUUT

Ühes rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast messingust kera, autorinimega “Jonnakas” (fotol), mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska. Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavlau. Kerale on söövitatud Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Kultuurkapital aastapreemiate  ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200mm diameetriga kera ning sihtkapitalide laureaadid vaskse poleeriga 150mm diameetriga kera.

 

Eesti Arhitektide Liit annab välja Arhitekti aastapreemiat 2015. aastast eesmärgiga tunnustada igal aastal üht silmapaistvat arhitektuuriteost ja selle autorit. Töid aastapreemiale saavad esitada kõik liidu liikmed ja neid hindab väljastpoolt Eestit kutsutud sõltumatu arhitektuuriekspert. „Eramu” preemia väljaandmise laiem eesmärk on rõhutada kvaliteetse arhitektuuri olulisust koduse elukeskkonna kujundamisel ja tõsta esile ka erilisemaid ruumikatsetusi. Preemia „Väike” tõstab esile arhitektuuriteoseid, mis loovad väärt keskkonda, kuid jäävad tavakonkurssidel oma väikeste mõõtude tõttu varju. Need teosed on väärtuslikud tänu inimlikule mõõtkavale, väiksem ei tähenda, et see on vähem tähtis. Preemiaid „Eramu”ja „Väike” antakse välja vaheldumisi üle aasta. Laureaadid avalikustatakse aastapreemiate auhinnagalal. Laureaatidest ja nominentidest koostatakse kogumik „Eesti arhitektuuripreemiad”.

AASTAPREEMIA STATUUT / ERAMU PREEMIA STATUUT

 

Eesti Sisearhitektide Liidu iga-aastased aastapreemiad asutati 1977. aastal ja see on teadaolevalt pikima traditsiooniga disainipreemiaid Euroopas. Preemiate väljaandmiseks kuulutatakse välja konkurss ja esitatud tööde hulgast teeb valiku liidu juhatuse nimetatud žürii. Aastapreemia konkursi reglement lubab välja anda kuni neli preemiat, lisaks antakse Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja liidu juhatuse koostööna välja Vello Asi nimeline tudengipreemia. Aastapreemiaks on liidu tunnustuskiri, auhinnameene ja rahaline preemia (väljapanija: Eesti Kultuurkapital). Konkursi tulemused tehakse teatavaks avalikul arhitektuurivaldkonna aastapreemiate ahinnatseremoonial ja välja antakse raamat „Ruumipilt”.

STATUUT

 

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate eesmärk on tunnustada väljapaistvaid erialaseid saavutusi. Preemiate väljaandmiseks kuulutatakse välja konkurss ja esitatud tööde hulgast teeb valiku žürii.

STATUUT

 

Alates 2019. aastast annavad Eesti arhitektuuriajakiri MAJA ja kultuurileht Sirp välja artiklipreemia, mille eesmärk on tuua esile ruumiloome valdkonna parimad artiklid, tunnustades nii kriitikat, esseistikat kui ka valdkonna piire avardavat uurimistööd. Preemia rõhutab ruumist kirjutamist kui valdkonna arengu olulist allikat.

STATUUT

 

 

Foto: Tiit Mõtus