Eesti arhitektuuripreemiad 2020
Koostaja ja toimetaja: Triin Ojari
Graafiline disain: Eva Unt, Margus Tammik (Unt / Tammik)
Projektijuhid: Kaire Pärnpuu, Kairi Rand
Eesti keele toimetaja, tõlge: Kerli Linnat (Focus Database)
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda
Keel: eesti ja inglise
Lehekülgi: 200
Formaat: 285 x 220mm, pehmed kaaned
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kirjastus: MTÜ Arhitektuurikirjastus
Ilmumise aeg: 9.12.2020
Tellimine: info@arhitektuurikirjastus.ee
15.00 €
OSTA

Eesti arhitektuuripreemiad 2020

TELLI RAAMAT SIIT

OBJEKTID:

UUED MAAMÄRGID – AVALIKUD HOONED

  • Sisekaitseakadeemia Narva Õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži Õppe- ja majutushoone
  • Tallinna Ülikooli Vita hoone
  • Türi põhikool ja spordihoone
  • Kohtla-Järve Gümnaasiumi sisearhitektuur
  • Saue vallamaja
  • Kamari veelauapargi maja

VÄIKE AGA OLULINE

  • Soorebane
  • TAB 2019 installatsioon Steampunk
  • Kuur Taga-Sõrves
  • Maidla loodusvilla

HOONETE UUSKASUTUS

  • Fotografiska
  • Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine
  • Haapsalu piiskopilinnus
  • Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus
  • Saku vallamaja

VÄLIRUUM – MAASTIK MAJADE VAHEL

  • Vastseliina piiskopilinnuse kabeli ja linnuse väliala
  • Elva uus linnakeskus
  • Võru keskväljak
  • Võru linnavalitsus
  • Kuressaare linnakeskus
  • Paldiski linnaväljak
  • Ji­ri Tintera tegevus Valgas
  • Tartu Ülikooli Delta keskuse väliruum
  • Eesti Meedia hoone väliruum
  • Uus-Veerenni elamuala sisehoov
  • Päeva park Tartus
  • Kopli liinide F1 kvartali sisehoov
  • Helle Väärsi, oma valdkonna pioneer
  • Tartu Autovabaduse puiestee
  • N30-multifunktsionaalne välimööbliseeria

NÄIDATES JA KIRJUTADES

  • Näitus “Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”
  • Näitus “Suvila.Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”
  • Eesti linnaehituse ajalugu
  • Avaliku sektori innovatsioonitiim
  • Madli Kaljuste. Magistritöö “Projekteerijate Maja”
  • Elo Kiivet. “Kivist naised on nähtamatud”
  • Toomas Tammis “Suure-Jaani on saanud juurde tüki (kesk)linna”

 

Ruumid heaks äraolemiseks

Pole kahtlust, et sel aastal oleme oma töö-ja eluruumile ning avalikele suhtluskohtadele mõelnud rohkem kui varem. Mida avalikus ruumis teha ja kuidas liikuda, milline tundub su kodu, kui pead seal veetma kogu päeva ja kuidas kompenseerida seda, kui digitaalsed suhtluskanalid päriselt kõik üle võtavad. Pandeemia näitas armutu selgusega kätte, et kvaliteetne ja turvaline ruum on luksus ja et elamistingimused on maailma mastaabis äärmiselt ebavõrdselt jaotunud, metropolide elamisühikuid julmalt kokku pressivhüpertihedus ühes ääres jääb teises servas eestlasele eksootiliseks pildiks mõnes fotoajakirjas. Meie käime rabas ja ostame maamaja, ruumi on. Üldiselt on arhitektuur liiga aeglane kunst, et kriisid kiireid muutusi kaasa tooksid, samas sai näiteks modernistlik arhitektuur omal ajal alguse tuberkuloosihirmust ning tervisekultusest, tulid lagedad seinapinnad, suured aknad ja kasinusesteetika. Kui sajandivanune moodne linn koondas masse, kasvatas tihedust ja lahutas efektiivsuse mõttes elamise, tootva töö võivaba aja veetmise omaette üksusteks, siis tänases tehnoloogia arengu ja kliimakriisiga võidu jooksvas maailmas kostuvad võlusõnadena hajutatud asustus (uus suburbia! tagasi maale!), energiasõltumatus ja isemajandamine, taasavastatakse kogukond, kodutöö, koduõpe ja kodutoit.

Milline on sellise maailma ruumiline vaste ja mis saab linnadest? Isoleerumiseks väike aiaga maja, päikesepaneelid katusel ja muidu tark, füüsiliselt eraldi, aga klikikaugusel kogu maailm –selline tulevik saab olla kättesaadav vaid vähestele. Tegelikult vajame ju kollektiivseid lahendusi, mis tõstaks ühiselu kvaliteeti kõigile võrdselt ning arhitektuuril on siin oma oluline roll mängida.

Uued keskväljakud, hoovid, koolimajad, kultuuriobjektid, isegi disainitud kõrgepingemast tegelevad selle ühiselu kvaliteediga kõige otsesemal moel. Loovad ruume koosolemiseks, panevad inimesed oma linna üle uhkust tundma, sõlmivad sidemeid ajaloolise pärandiga, toovad meile looduse lähemale, et me näeks aastaaegade vaheldumist, tunneksimeümbritsevast rahulolu ja kuskil kuklas tuksuks teadmine,et kõik ei ole veel kadunud. Ükski objekt siin raamatus ei edvista, ei kalambuuritse vormidega ega ole eksklusiivne asi iseeneses, mõeldud vaid valitutele. Need on omamoodi pusletükid keskkonnast nagu ta tervikunapeakski olema –inimesele heaks äraolemiseks mõeldud.

Eriliste uusehituste maht on Eestis väike ja loomulikult mõjutavad riiklikud programmid uut ruumitoodangut –väikelinnade keskväljakud, muuseumidja koolimajad on saanud selle aastaraamatu peateemaksjailmselt jagub neid ka mitmesse järgmisse.Fookuses on taastuvad loodusmaterjalid –näiteks Sisekaitseakadeemia õppehoone Narvas on suurim avalik puithoone Eestis –kui ka uuendatud kindlus-muuseumide näol ajaloopärandi taaskasutus, rohealad ja platsid kui omamoodi laadimiskohad inimestele muudavad linnakeskkonda elamisväärsemaks ning uued koolimajad on teadagi üks parimaid võimalikke tulevikuinvesteeringuid. Ruumid, mis kindlasti inspireerivad ja pakuvad uusi koosolemise vorme, aga samas mõjuvad loomulikult, keskkonna loogiliste pikendustena, mis teevad meele rõõmsaks –meil on ehitatud maastikul kõik nii hästi! Vähemalt raamatus see nii ongi.

Arhitektuuripreemiate aastaraamat 2020 koondab endas parimaid näiteid nii hoonetest kui ka  maastikuarhitektuurist, väikeobjektidest kui ka laiemast arhitektuurialasest tegevusest. Parimatest parimad on välja valinud Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti  Maastikuarhitektide Liidu züriid. Kõik objektid on varustatud autorite endi ja majaga seotud kasutajate  kommentaaridega. Lisaks sellele on ajakiri MAJA ja kultuurileht Sirp andnud välja oma publitsistikapreemia parimatele arhitektuuriartiklitele.

Triin Ojari

Arhitektuuriteadlane ja raamatu toimetaja

Detsember, 2020

 

VÄLJAVÕTTED RAAMATUST: