The Student Award of the Estonian Association of Architects 2024
Photo
Raul Mee

  113
TAGASI

Comment by the jury:

Diana Drobot on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava värske lõpetaja, kes kaitses oma magistritöö 2024. aastal kõige kõrgema hindega. Teda iseloomustab muretu, julge, otsiv ja katsetav lähenemine. Ta on oma töödes vaba ja mänguline, ta eirab reegleid ja annab valdkonnale oma vaatenurga. Žürii tunnustab Diana Droboti avatust katsetustele, paindlikkust teemade valikul ning üleüldist huvi julgelt ja isikupäraselt arhitektuuriteemadele läheneda. Tema huvi arhitektuuri vastu on seotud sotsiaalselt tundlike teemadega, mis käsitlevad hüljatust, inimese ja ruumi suhteid ning ruumi ligipääsetavuse teemat kõige laiemas mõttes. Seda kõike illustreerib edukalt kaitstud magistritöö, mis tegeleb Kohtla-Järve linnaehituslike küsimustega. Diana on olnud erialaselt aktiivne ka väljaspool akadeemilist õppetööd. Ta on praktiseerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning tegelenud seal kahanevate linnade ruumiliste probleemide ja nende lahendamisega. Lisaks sellele on ta olnud EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK mahulise renoveerimise uurimisgrupi liige. Diana on viibinud praktikal Veneetsia 17. Arhitektuuribiennaalil ning osalenud linnauuringutel Ateenas, mis käsitles migratsiooni mõju linnastumisprotsessile. Lisaks õpingutele on Diana olnud 2024. aastast alates aktiivne õppejõud Arhitektuurikoolis ja 2023 aastast ka EKA Eelakadeemias. 2023. aastal oli Diana EKA lõputööde näituse TASE arhitektuuriteaduskonna väljapaneku kuraator ja kujundaja EKA peahoones ning tema artikleid on ilmunud arhitektuuriajakirjas MAJA. Ta on osalenud edukalt arhitektuurivõistlustel ja häkatonidel, kus ta on saavutanud auhinnalisi kohti. 2021. aastal võitis Diana koos kaasautoritega EAL-i korraldatud installatsioonide võistluse ning nende objekt „Torupüüre“ realiseerus ka linnaruumis.

Kertu Johanna Jõeste, Tiit Trummal, Karen Jagodin

SINKING&SHRINKING

Adapting to Subsidence on an Example of Shrinking Kohtla-Järve

Masters’ Thesis

Department of Architecture and Urban Design, Estonian Academy of Arts

The focus of the master’s thesis is to shed light on the need and possibilities for revaluing post-mining industrial landscapes using the example of the exhausted oil shale mine Kukruse mine. Oil shale mining is a leading industrial process in Estonia, resulting in a spatial footprint with a recognizable rhythm and strong identity of the drought. Since until now underground mines have been abandoned after the exploitation of the resource, the master thesis offers a re-valuation of the underground industrial heritage with its own elements. Shurf, stretch, oil shale column and chambers are the guardians of the industrial past left in the shadow of the terrain, whose mechanical and conceptual functions can be restored by dusting the elements down and re-using them in a new matter. The thesis investigates which processes take place in the post-mining city of Kohtla-Järve from the perspective of both the subsidence (sinking) of on-mine residential buildings and radical demographic shrinkage. The aim of adapting to the subsidence and revaluing the industrial landscape is not to cure the decline, but to accept the ongoing demographical and post-industrial processes.