1466 
TAGASI
Alustuseks – iga uue hoone lahendus on arhitektile väljakutse. Arhitektuur peegeldab ajastut, mõtteid, tundeid, arusaamu ruumist ja selle toimimisest. Lisaks eelarve suurust ja valmimise kiirust. Meil oli kiire ja eelarve oli väike.
Tulemuseks on peaaegu tavaline maja. Hoonel on traditsiooniline ja napp maa-arhitektuurile omane vorm. Lai trepistik laskub hoone eest vee äärde. Kokku on sulatatud siseruumi atmosfäär, sisustus, detailid, konstruktsioon, materjalid, erinevad tegevused, avarus, vabadus ja kõike seda ümbritsev maastik. Ruumi kasutamine on paindlik, alati leiab võimalusi eri tegevusteks.
Sise- ja välisruumi lahendus on lihtne, peaaegu „nähtamatu“ osa veelauapargi masinavärgist. Siseruumi viilkatusealune on avatud. Selgelt on väljaloetavad madalamad ühekorruselised ruumiüksused. Omamoodi maja majas lahendus loob mitmekihilise ja vabalt voolava, ent samas korrastatud keskkonna. Kogumulje on lihtne rikas ruum, kus lakoonilisus, proportsioneerimine, elementide ja konstruktsioonide rütm, materjalide liitumine, värvivarjundid ja valgus liituvad ühtseks tervikuks.
Laseme funktsioonist sõltumise vabaks, rõhume muljele. Põhilised välisviimistlusmaterjalid on valtsitud alutsinkplekk, puit ja klaas. Sees on eksponeeritud naturaalseid materjale – betoon, mikrotsement, betoonplokk, värvitud teras.
Keskusehoone on osa suuremast tervikust, mis peaks tulevikus hõlmama ka järvekaldale järjestikku paigutatud abihoonet, atraktsioonide torni ning kaugemal, Kamari järve saarel asuvaid ööbimismajakesi.
Tekst: Peeter Pere, Eva Kedelauk
