1672 
TAGASI
Ekspositsiooniala siseosa maastikuarhitektuurne tööprojekt oli tõsine väljakutse. Vaid kahe kuu jooksul tuli end kurssi viia nii Kagu-Aasia taimestiku kui ka kavandatavas keskkonnas elama hakkavate loomade vajadustega.
Õnneks olid Ragne Saumani eelprojektis peamised põhimõtted – enamik loomapuuride asukohti ja neist tulenevad külastajate liikumistrajektoorid – paigas. Lähteandmete hulka kuulusid ka temperatuuri- ja niiskusnäitajad (t = 27 °C, r = 75-90%) ning ConArte OÜ projekteeritud hoone varieeruv kõrgus. Viimane tingis ka istutusalade iseloomu: kuhu kavandada kõrgeid palme ja kus taimestiku kõrgust võrakujundusega ohjata.
Kuna nii väikesel territooriumil pole võimalik luua tõelist troopilist vihmametsa, püüdsime valida detaile, mis aitaksid külastajatele vesta lugu maailma liigirikkaimast ökosüsteemist, kus on nii imeliselt toimivat koostööd kui halastamatut konkurentsi.
Eri taimegruppide tutvustamiseks on kasvualad jaotatud osadeks, näiteks tarbetaimed nagu banaan, kardemon ja must pipar, puukujuliste sõnajalgade „mets“ jne. Kuna põnevaid plankjuuri hakkavad troopikapuud kasvatama alles mitmekümne meetri kõrgustena, tuli selle kohastumise tutvustamiseks tuua kohale troopiline surnud tüvi. Nõnda on lisaks loomade vaatamisele võimalik teha ka taime-ekskursioone.
Koostöös loomaaiaga sündisid ka mugavad puurid ja kunstkaljudesse seatud terraariumid, kuid kahtlemata on projekti osa ka majas vabalt toimetavad elukad, kes omakorda taimestust kujundavad. Iga projekt on just nii hea, kui head on olnud selle teostajad ja kui tublid hilisemad hooldajad, ning selles osas on Pilvemetsal hästi läinud, jääb loota, et ka püsielanikud muudavad objekt tulevikus vaid paremaks.
