Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2020 hooviruumi kategoorias
Asukoht
Pille 7, Tiiu 3, Veerenni 36, Tallinn
Maastikuarhitektuur
Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid)
Ehitaja
Merko Ehitus Eesti
Tellija
Merko Ehitus Eesti
Üldpind
8800m2
Projekt
2018
Valmis
2019
Fotod
Tiit Veermäe

  844

Uus-Veerenni kvartalini jõudmisel ei meenuta kõndijale ega sõitjale miski endise Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi laoplatsi. Ega ka uusarendusse jõudmist. Ühel pool kõnniteed on Veerenni tänavat ääristav läänepärnadest allee. Teisel pool ilmestab ruumi Tarbe Arhitektide kavandatud miljööväärtuslikku piirkonda sobiv hoonestus. Majade ette ligipääsu tagavate kaldteede ääres on omakorda sümpaatselt hekkidega markeeritud Tallinna ajalooliste äärelinnade tänavamaastikust kadunud eesaiad. Detailplaneeringuga polnud neid määratud, ilmselt on see esimene tänavalt nähtav arhitektide ja Kino maastikuarhitektide koostöö tulemus. Sisekvartalis tõuseb hoonestus paari korruse võrra kõrgemaks, kuid parkimise viimine maa alla on võimaldanud kujundada õuemaastik koduselt kasutajasõbralikuks. Arvestatud on nii laste kui nende vanematega, nii ratta parkimise vajadusega kui ka turvalise linnaplaneerimise nõuetega – kogu õueala on elanike valvsa pilgu all. Kujunduses kasutatud veerenni motiiv äratab vihmajärgselt väikelaste vaimustuse. Madalmaadele omase lähedusega aken-aknas elamisviis vajab kohanemist ja ka kohandamist. Lahenduses on loodud eeldused mõnusa elukeskkonna kujunemiseks, jäetud palju võimalusi ise- ja ühistegevusteks. Elanikud kujundavad ühiselt õueruumi, määravad selle kasutamise ja annavad tulemusele hinnangu.
Andres Levald, maastikuarhitekt

Hoovi väga selge privaatse-poolprivaatse-avaliku ruumi jaotus annab elanikule vajaliku kodutunde ning möödakäijal on huvitav sellest elust riivamisi osa saada: avalikud ruumid on selge defineerituse tõttu mugavad kasutada. Hoonete tänavafrontides asuvad privaatsed eesaiad, mis loovad visuaalset identiteeti ja silmailu ning tänavapilti rohelist vaheldust. Kvartali sisehoov on poolprivaatne taskupark, mis mõeldud igapäevaseks kasutamiseks pigem hoonete elanikele. See on loogiline ruumiline üleminek kõrval asuva Koidu, Kauna, Õilme jt tänavate eramuaedadest, mille privaatsusaste on sama, kuid erineb elanike hulk ja tihedus. Siseparki pääseb hoonete tagaustest või tänavalt sinna viivate kõnniteede kaudu, samas kui tänava poolt paistab taskupark lopsaka oaasina, kuhu on võimalik sisse vaadata ja astuda – pargid ei ole tõrjuvalt ning läbipaistmatult tarastatud, vaid annavad elavate piiretega märku teistlaadi privaatsustasemega alast.

Sisehoovi jäävad ja hoone perimeetris olevad väikesemõõtmelised eraaiad terrasside ees on sisepargist eraldatud vabakujuliste hekkidega. Nende ääres kulgeb pargitee, mis ühendab kõik erinevad pargiosad ühtseks tervikuks. Park on jaotatud väikelaste ja laste tegevusega aktiivsemaks pooleks ning avara muruväljaku ja mitmesugust kasutust võimaldavate vaheruumidega rahulikuma puhkusega pooleks. Neid ühendab keskne varjualune koos aedniku ruumiga. Vaheruumid on klaaspaviljonid-kasvuhooned, kus võib nii kasvatada taimi, juua kohvi, pidada sünnipäeva, lugeda vihmasel päeval raamatut kui ka istuda külmal talvepäeval. Vaheruumid loovad eraaedade ja sisepargi vahele visuaalse piirde – pargi teises otsas luuakse eraldus pinnavormidega.

Puud-põõsad taskupargis on valitud elurikkust toetama: lisaks õisdekoratiivsusele kannavad nad vilju, pakkudes oma aia õunu-kirsse inimestele ja toitu tolmeldajatele. Üleliigne sademevesi koguneb ajutiselt kraavidesse, kus pakub mängurõõmu lastele ning joogivett teistele liikidele, lisaks tekib sinna ümber teistsugune põnev taimkond (hundinuiad). Vähemkasutatavates kohtades hoitakse liigirikast poollooduslikku kooslust, tihedamas kasutuses pinnad on tarbemuruga. 

Tekst: Karin Bachmann

Väliruumi asendiplaan