Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaat 2019 arhitektuurse lahenduse eest
Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia laureaat 2019
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaat 2019
Asukoht
Põhja pst. 7, Tallinn
Konkursi meeskond
Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann (KUU arhitektid)
Arhitektuur
Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Kalle Komissarov, Rene Sauemägi (KUU arhitektid)
Eugen Habermanni hooneosa fassaadide restaureerimine
Katrin Etverk, Ketlyn Tänavsuu (Arhitektuuribüroo Katrin Etverk)
Sisearhitektuur
Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink)
Kaasa töötasid (sisearhitektuur)
Birgit Palk, Inna Fleišer (Pink)
Maastikuarhitektuur
Karin Bachmann, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel (KINO Maastikuarhitektid)
Konstruktsioonid
Tõnu Peipman, Tom Arula, Piret Lindma, Andres Sokk
Projekteerimise projekti juht
Jaan Aru
Kinnistu pindala
4429m2
Hoone netopind
12300m2
Tellija
Eesti Kunstiakadeemia
Arhitektuurivõistlus
2014
Projekt
2015-2017
Ehitus
2017-2018
Ehitaja
Astlanda Ehitus
Betoonitööd
Maru Betoonitööd
Foto
Renee Altrov (portree), Tõnu Tunnel, Tarmo Piirmets

EAL žürii kommentaar

Tunnistus arhitektuuri võimest väljendada uusi sotsiaalseid suhteid ja luua loovusele uusi paiku. Tegemist ei ole pelgalt kauni arhitektuuriteosega, vaid antud projekt on loodud kui töövahend, kui kunstigeneraator oma kasutajatele. Akadeemia hoone kui eksperimenteerimisvahend pakub rohkelt erinevaid ruume kohtumisteks, diskussiooniks ja mänguks. Elegantselt varjavad kogu keerukust kergus ja soojus, mida võib ringi liikudes igal sammul tajuda. Renoveeritud hooneosi siduv keskne ruum tõuseb kaleidoskoopilises mängus kõrgustesse ning elavdab ka kõiki vanade hoonete töö- ja õpperuume.

Austusest ajaloo vastu lubavad arhitektid sel ise ruumides kõneleda. Vanade tööstushoonete katmata pinnad kannavad minevikku ning kulunud seinad vastanduvad kenasti uutele või renoveeritud hooneosadele. Antud projekt tõestab mineviku ja tuleviku lepitava sünergia jõudu. Tegemist on avatud raamistikuga, mis on loodud loominguks. Justkui tempel uuteks kohtumisteks astub hoone fassaad sammu tagasi, et esile pääseksid sissekäik ja sealt avanevad helded ruumid.

Ei olnud kerge teha valikut just antud hoone kasuks, kuivõrd kõik kolm projekti, iseäranis akadeemia hoone ja Arvo Pärdi keskus paistavad silma suurepärase arhitektuurse kvaliteediga. Keerukuste lahenduse, õige rütmi, proportsioonide, dimensioonide ja innovatsiooni tasakaalu valguses tuleb oma arhitektuurse siiruse poolest jällegi esile tõsta just Eesti Kunstiakadeemia hoonet ning tunnustada autorite innovatiivsust ja hoonekompleksi terviklikku lõimimist keerukasse linnakeskkonda. Väärtusliku kogemuse saamiseks ja hoone väärtustamiseks tuleb seda kindlasti ise külastada. Teda ei saa tajuda pildiraami tardumuses, vaid tuleb minna kaasa avastuste ja mõttevahetuse teekonnale.

Lina Ghotmeh

ESL žüriiliikmete kommentaarid

Arhitektuurivaldkonna jaoks märgilise tähtsusega hoone on saanud oma rollile vastava sisekujunduse.  Kui eksterjöörid on linnaruumi sobivalt neti ilme saanud, siis interjöörides on loominguvabadust kehastav mitmekihilisus, kus hoone varasemate kihistuste eksponeerimise kõrval on trendikad lahendused ja üllatusi pakkuv ruumiloome. Küllalt keerulise funktsionaalse skeemiga hoone on uute lisanditega tänastele vajadustele osavasti kohandatud. Kui välisilmes on erinevad ehitusetapid selgesti loetavad, siis interjööris on seotud kõik ühtseks tervikuks. Kirsiks tordi peal on siin seal ajaloolised detailid nagu trepipiirded ja aknalauad funktsionalistlikus hooneosas või siis muljetavaldavalt massiivsed varjendiuksed nõukogudeaegses kihistuses.

Leele Välja

Hoone arhitektuurse lahenduse ning sisearhitektuuri sünergia on märkimisväärne, Lahendus jääb tahaplaanile tuues nähtavale erinevad kihistused nii vanadest kui uutest hoonetest. Lahendus on täpselt orkestreeritud EKA mitteformaalsele elurütmile, mis pidevalt ruume reorganiseerides vajab just sellist pretensioonitut, ent samas vajadustele vastavat ning neid toetavat sisemaailma.

Karli Luik

Kauaoodatud kaunikene. Ilus kohtumine kaasaegse ja ajaloolise vahel. Viimase ilu meeldivalt alasti välja toodud, ka lisatud detailid (trepikodade piirded näiteks) haakusid konteksti täiuslikult. Kirjute inimeste majana meeldivalt monokroomne. Pealtnäha detailivaene, kuid lähemal uurimisel kõik detailid väga tundlikult lahendatud. Valgustus, akustika – kõik toimib suures pildis. Kohati näha väga kululaid materjalikasutusi, samas aga õigustatult pikaealisi. 

Eeva Masso

Mõnusalt kokku punutud uus ja vana. Hoone, kus arhitektuur ja sisearhitektuur mängisid nii hästi, et kindlat piiri nende vahele polegi võimalik tõmmata.

Liis Tarbe

EKA uue maja keskne idee lõpetamatusest ning vahelduva ruumimõjuga majaosad pakuvad minu hinnangul väga head raami majas toimuvale. Siinne ruum ei koorma – sageli sa ei märka seda üldse ja sul on võimalik süveneda. Samas annab hoone endast iga päev märku. Ruumitaju ja ruumi kasutamise harjumused võivad olla nihestatud mõne ootamatu tegevuse, sündmuse või ümberpaigutuse tõttu. Seda võib võtta paeluva situatsioonina, aga teisalt tunnetavad pea kõik omal nahal, kuidas pinge reaalse ruumipuuduse tõttu kerib. Seega kinnitab ka uus maja, et EKA-s tuleb olla ruumikasutuses jätkuvalt leidlik.
Epp Lankots, EKA teadusprorektor

Isegi kui ülikooli üks olulisi rolle on konkreetsete erialaste teadmiste andmine, on sellel ka teine roll: jätkuvalt toetada inimeseks kasvamist. Hea õppekeskkond võiks olla koht, kus tudengid tunnevad ennast piisavalt turvaliselt, et võtta riske ja asju põhjalikult läbi proovida. Eriti oluline tundub see kunsti- ja disainikooli puhul. Keskkonnal, milles kasvavad üles uued loomeisikute põlvkonnad, on potentsiaali laiapõhjalise sünergia sünniks.

EKA maja koosneb mitmete ehitusjärkude kihistustest, mille muudavad tervikuks uus maht hoonekompleksi südamikus ja minimaalsed lisandused vanemates hooneosades.

Südamiku alumistel korrustel asuvad kõik maja avalikud funktsioonid (söökla, raamatukogu, kaldauditoorium, galerii), ülemistel aga üldainete klassid. Hoone teine mõtteline süda paikneb sisehoovis. Hoovi ümbritsev sisekoridor – nn vereringe – teeb maja peale inspiratsiooniotsingutele mineku lihtsaks. Piisab ühest pilguheidust üle õue, et saada ülevaade, mis toimub maja eri osades (südamikus, hoovis, tudengistuudiote majas või töökodade blokis). Liikumiskoridori kõrval pulseerib tehnoloogiline vereringe – paksendatud sein, „teenindav ruum“, kuhu on paigutatud kõik kommunikatsioonid. See annab vabaduse ülejäänud ruume edaspidi vastavalt soovile ümber ehitada. Hoovi põhjaküljes asub nn vertikaalne aed: see on hoone konstruktsioonidest väljapuhastatud betoonist luustik, millesse paigutatud terrassid ja üksikud ruumikuubikud jätavad ruumi ka kujutlusvõimele.

See tööstuslikult askeetlik hoone hoiab end tagasi, keeldub olemast jõuline kunstiteos, mis liialt segaks uute teoste loomist selle sees. Selle asemel on rõhutatud poolikust, raami- või toorikuolekut, mis õhutaks ruumiloome jätkumist tudengite edasistes sekkumistes.

Tekst: Eik Hermann

Asendiplaan

Diagramm

Diagramm

1. korruse plaan

2. korruse plaan

Lõige 1

Lõige 2