Eesti Arhitektide Liidu preemia VÄIKE laureaat 2020
Asukoht
Taga-Sõrve, Saaremaa
Arhitektuur
Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
Ehitaja
Spetsiaalne
Tellija
Priidu Pärna
Netopind
17,1m2
Projekt
2019
Valmis
2019
Fotod
Eva Kedelauk

  1818

Olen ema poolt saarlane. Selgus, et minu Karuste külas Taga-Sõrves asuva suvekodu (Reedu talu) pea 15 aasta tagune projekt ei näinud ette ühtegi panipaika! Vaata arhitekte! Nii tekkis vajadus kuuri järele, kus hoida puid ja tööriistu ning mis varjaks vaadet maanteelt. Ehitaja oleks ju väikese kuuri lihtsalt teinud, kuid oma kogemusest tean, et ei ole koledamat ehitist kui valede proportsioonidega ehitis. Lusthoone sauna ehitamisest oli kontakt Peeter Perega ja nii ma palusin Peetril panna mulle paika kuuri proportsioonid ja üldmõõdud, et see sobituks ka traditsioonilise rookatusega peahoonega. Nagu Lusthoonegi puhul tahtsin traditsioonilise kõrvale modernsemat räästasteta lahendust ja kuklasse oli meelde jäänud Jüri Okase selle sajandi alguses tehtud Mardi talu Saaremaal. Lahendus tuli üllatav, hea proportsiooni ja peahoonega sobiva vormiga. Mulle oli üllatus, et väljast tagasihoidlik hoone mõjub seest kui katedraal. Kuivõrd kuur asub Sõrve sääre tipust mõne kilomeetri kaugusel, kus õhtul paistavad Kolka neeme tuled ja on Läti mobiililevi, kutsun enda uut katedraal-abihoonet maailmalõpu kuuriks ...
Priidu Pärna, omanik

Väljavõte meile antud lähteülesandest: 

Suvemaja projekt on tehtud umbes 15 aastat tagasi Kuressaare Kommunaalprojektis – kahjuks ei ole majja projekteeritud ühtegi panipaika! Krundi tahanurka aia äärde moodsa joonega lihtsat akendeta abihoonet tahaks, mis ei vaja ehitusluba. Tegelikult oleks vaja sinna kaks osa – puude ja muu kola (labidad, muruniitja jms) jaoks. Samas ei peaks see olema väike köks, vaid kena proportsiooniga. Meeldiks ilma räästasteta.

Nii saigi tehtud. Lisaks mõni sõlmejooniseke. Tulemus on looduses näha.

Kuuri lahendus annab arhitektile vabadusi, mida teiste hoonetüüpide puhul on võimatu kasutada. Lahe ja inspireeriv on esitada küsimusi ruumi, mitte ilmtingimata ehitusfüüsikaliste näitajate kohta. Siin pole vaja arvestada tuule ja soojapidavusega. Vaja on tagada vihmakindlus. Vastupidiselt eluruumile on siin hea, kui tuul „tuppa“ pääseb. Kuuri puhul saab arhitekt olla eksperimenteerivam. Võib öelda, et arhitektuur on lastud vabaks. 

Väike on ääretu. Päike, tuul ja meri – tühjus ja kajakate kisa. 

Plaanilahendus on funktsiooni asjalikkust arvestades eriline. Siseneda tuleb eesruumi, diilesse või aatriumi. Sealt saad valida kahe hoiuruumi vahel. 

Kokkuvõtteks. Hoone on välimuselt kerge, umbes nagu pilv või udu hommikuse heinamaa kohal. Sugulust võib otsida kaluri võrguonnist, mis oma lihtsas asjalikkuses on alati loonud rannamaastikule omapära ja meeleolu. 

Ja ülim lihtsus on võrreldav „Võrgukuuride kiviga“ Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Rändrahn, mis on olnud mere ääres aastatuhandeid . Midagi, mida võib pidada alati seal olnuks.

Tekst: Peeter Pere, Eva Kedelauk

Põhiplaan