Maarjamäe loss on Eesti Ajaloomuuseumi süda. KOKO arhitektide ees seisis keeruline ülesanne - anda mitu korda ümber ehitatud suvemõisale tagasi väärikas lossilik hingus. Hoolimata üsna paljudest piirangutest suutsid nad meid üllatada elegantse valge suvesaali lahendusega, lossitorni n-ö klaaskupliga, mis avas varem suletud torni külastajatele, Peeter Alliku töödega vürtsitatud restoraniga, lapselikku mängulusti lisas Laste Vabariigi liutoru. Rõõmustame ka moodsate tööruumide üle.
Inge Laurik-Teder, Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektor
ARHITEKTUURIVÕISTLUSE lähtepunktiks oli luua hoones loogilised liikumisteed. Kui enne tuli sisenedes laskuda alla keldrisse, siis nüüd, pärast korruste kõrguse muutmist jõuab kohe fuajeesse, kust võib edasi kulgeda muuseumi või restorani. Püsiekspositsioonini viib uus trepp ja lift. Vastuvõtualas asuvaid tualettruume ja garderoobi saavad mugavalt kasutada nii muuseumi, restorani kui ka konverentsi külastajad. Maja sai ka ratastoolisõbralikuks.
PRAEGUSE AJALOOMUUSEUMI hoonel on kirju minevik, kõigist ajastutest on jäänud märke. Kuna 1980. aastatel restaureerisid lossi poolakad, on rohkem näha nende tehtud otsused. Meie töö läbivaks märksõnaks saigi kihistused.
Uue osa rõhutamiseks on fuajee minimalistlikult lakooniline, lakke on kleebitud graafiliselt kujundatud karniisid. Paekivist põrandaplaatidesse on freesitud muster, mis meenutab ühte koridori katnud Pärsia vaipu.
KÕIGE KEERULISEM oli suvesaalis Evald Okase pannood “Rahvaste sõprus” katva nutiklaasi projekteerimine. Pakkusime välja, et see võiks olla maja maasikas – äratada maal multimeedia abil ellu. Nutikile lubab valida, kas teos on täielikult näha või saab piimjaks muutuvale klaasile kuvada fotosid ning video. Kuna valgusega hakkas vastasseintes olev klaas peegeldama, tuli kõik teist tüüpi projektorile ümber teha. Keeruline oli ka kallist eksponaati rahaliselt põhjendada.
KÕIGE ENAM MEELDIBKI nüüd Okase saali üldmulje – tumeda raskepärase saali asemel on see valgem, helgem ja õrnem. Piltidelt on näha, et varem oli seal parketi asemel laudpõrand, ja nüüd on laiad tammelauad jälle maas. Kuna tamme hind tõusis tublisti töö käigus, tuli ehitaja pakutud alternatiivide juures oksakohtade suhtes tähelepanelik olla.
Restorani seintel on nüüdisaegne kunst – Peeter Alliku tööd, mis valmisid muuseumi antud märksõnade järgi ja on suurendatud. Söögisaalis on ka moodsat vaskplekki, hall-roosa värvigamma. Suvesaali alla rajati tunnel, et restorani teenindajate teed ei ristuks külastajate omaga.
Konverentside pidamiseks sobib suveköögi hooneosas olev kaminasaal. See ruum jäi paljuski nii, nagu Taevo ja Helle Gans selle kunagi kujundasid. Lisasime vaid tänapäeva normidele vastava valgustuse ja parema akustika huvides kasutati laes akustilist krohvi.
TORNI KATUSELE pääses enne luugi kaudu, nüüd võib aga astuda trepimademele, avada klaasist tamburi ukse ja nautida imelist vaadet väliterrassil.
Raili Paling
Ruumipilt 2018