Eesti Sisearhitektide Liidu 2021 aastapreemia nominent
Asukoht
Pärnu
Sisearhitektuur
Taso Mähar, Karin Kitse
Arhitektuur
Emil Urbel, Kristjan Naaris
Tellija
Eraisik
Ehitaja
Kristjan Tugedam
Valmis
2021
Fotod
Martin Siplane

ŽÜRII KOMMENTAAR

Üle paarikümne maja koos projekteerinud arhitekt Emil Urbel ja sisearhitekt Taso Mähar on omaette fenomen eesti arhitektide- sisearhitektide tandemite seas. Oma loomingu kaudu kõnelevad nad kompromissitu lihtsuse, läbimõeldult esteetilise ruumi ja funktsionaalse kvaliteedi eest. Kõige nutikama võtte au läheb siin majas söögilaua äärde disainitud pikale pingile: seinale kinnitatud ja põranda kohal õhus justkui hõljuv puitpink on siinses keskkonnas midagi nii lihtsat, ent samas üllatavat, et mõjub korraga täiesti ootamatult ja kõige loogilisemalt.

  1304

See Pärnus asuv hoone on minimalistlik arhitektuurne ja sisearhitektuurne tervik. Sisearhitektide taotlus oli luua efekt, justkui oleks esimese korruse mööbel üles tõstetud. Näiteks on söögilaua juures olev pink kinnitatud seina külge ning köögimööbli ja kamina sokkel on viidud tahapoole, jättes mulje, nagu oleksid need maast lahti tõstetud. Pingi õhulisust rõhutab leedvalgustus selle all.

Põhjus, miks söögitoas kasutati ühel pool lauda pinki, on õigupoolest praktiline: ruum on kitsas, ent samas sooviti sinna kõik vajalik ära mahutada. Toolid kahel pool lauda oleksid rohkem ruumi võtnud või hakanud kitsa ruumi seinu kriipima. Niisiis tundus pink ilusa pika vormina sinna kõige paremini sobituvat. Pealegi saab pingil laisemalt istuda ja kogu mulje on tänu jalgade puudumisele rahulikum.

Kuna suur aken avab elutoa terrassile, väliruum omakorda jätkub aiaga, näib tuba visuaalselt suurem, kui ruutmeetrite järgi paistab. Seda enam võib interjööris arvesse võtta seda, mis asub majast väljaspool – tegu on siiski suvepealinnaga ning suvise elamisega. Siin sobitub pink kui tänapäeval enamasti vaid väliruumi element ideaalselt ka maja sisemusse.