Linnuse arendamise käigus oleme kaheteistkümne aasta jooksul tellinud kolm suurt ehituslikku projekti ning need ka edukalt ellu viinud. Võin julgelt öelda, et koostöö Lootusprojekt OÜ-ga on siiani olnud parim. Alates projekti planeerimisest kuni lõpliku valmimiseni tundsin projekteerija abi nii kaasamõtlemisel kui huvitavate lahenduste pakkumisel ning nad olid valmis pealinnast kohale tulema kohe, kui selleks vajadus tekkis. Muidugi on hoonete ja maastikuala projekteerimine erinev, aga minu kui tellija jaoks oli see hea koostöö kõige meeldejäävam.
Kuigi pidime projekteerija leidma ning kooskõlastatud projekti valmis tegema vähem kui poole aastaga, siis kogu linnuserahvas ja ka elamuskeskuse külastajad on lõpliku lahendusega väga rahul. Kogu maastikuarhitektuurne lahendus on enamikule külastajatele pakkunud positiivseid emotsioone, aga erilist poolehoidu ja positiivset tagasisidet oleme saanud linnuse kabelikoha ning kompleksi valgustuslahenduse kohta.
Ivar Traagel, Linnuseisand
Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutuse käivitatud projekti „Novum Castrum – keskaja teemapark“ raames ehitati uus Palverändurite maja (Kaos Arhitektid, pälvis 2018. aastal Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia) ning korrastati välialad, mis haaravad enda alla parkla, endise Piiri kõrtsi sepikoja, Vastseliina–Meremäe–Kliima maantee ülekäigu, Piiri kõrtsi, kelder-kabeli, uue Palverändurite maja ümbruse ja Vastseliina Piiskopilinnuse varemete ala.
Ajalugu
Vastseliina piiskopilinnus koos vallikraaviga rajati 1342. aastal ning hävines Põhjasõjas. Linnusest on osaliselt säilinud Kirdetorn, Põhjatorn, eeslinnuse Kagutorniga lõunasein ja kabel, kus 1353. aastal sündis Suur Ime. Seal nähti ilmutust, mille käigus kabeli põhjaseinale kinnitatud valge rist asetus ümber idaaltarile. Paavst Innocentius IV andis 1354. aastal Püha risti kabelile indulgentsibulla. Vastseliinast sai palverändurite sihtkoht. Rist olevat idaaltaril püsinud ilma ühegi kinnituseta kuni Põhjasõjani, mille käigus linnus koos kabeliga purustati. Tänapäeval on Vastseliina piiskopilinnus taas kujunemas palverännakute sihtkohaks ning sellest tulenevalt on kabeli markeerimine väga oluline.
Maastikuarhitektidena lahendasime järgmised põhiülesanded:
– Objekti kui efektse ja üliolulise maamärgi esiletoomine (ka pimedal ajal). Parklasse paigutati valgustusega silt, valguslahenduse sai ka kabeli põhjaaltarile kujundatud rist, mis on samuti nähtav maanteelt. Ka eellinnuse lõunamüür ja ülejäänud säilinud tornid on valgustatud ning mõjuvad pimedas kutsuvalt.
– Külastajate turvaline juhtimine parklast linnusealale. Rajati trepp, lipuplats ning maanteeületuse koht koos ohutussaarega.
– Olemasolevale võimsale linnusevarele tagasihoidliku maastikku sulanduva raami ehk teedevõrgu loomine, mis suunab külastajat ühest objektist teiseni. Teedevõrk kujundati nii, et võimalust mööda vältida pinnasesse mattunud linnusemüüridel käimist. Oletatavate müüride peale paigaldati kukeharja matid, mis sulanduvad ümbritsevasse maastikku ja jätavad loomuliku loodusliku mulje. Kujundatud teedevõrk võimaldab kallete poolest ka erivajadustega inimestel kabeli ja kirdetornini minna.
– Säilinud varemete esile tõstmine ja võimaluse korral nendele sobivate kasutusviiside leidmine. Nii kabeli kui ka teiste säilinud tornide puhul eksponeerisime nende põrandate ja müüritiste autentseid mõõtmeid, et külastajatel tekiks pilt vastavatest gabariitidest. Lavale pääsemiseks projekteerisime kerge konstruktsiooniga trepistiku, mis meenutab pigem tänapäevaseid tellinguid kui raskepärast keskaegset oletuslikku konstruktsiooni. Vajalike rajatiste ja ehitiste kinnitused nähti ette puur- ja kruvivaiadega. See võimaldas vältida kaevetöid ja säilitada maapõues peidus oleva ajaloolist substantsi.
– Kunagise kabeli ja seal sündinud Suure Ime asukoha väärikas ja efektne markeerimine. Otsustasime markeerida põranda, altari ja sissepääsu kabelisse võimalikult tagasihoidlikult ning eksponeerida ka kabeli idaküljel paikneva sissepääsu kõrval müüritise paksuse 3,5m. Kabeli põrandapinda tõstsime algsest põrandapinnast umbes 1,2 m kõrgemale. See tulenes otseselt sisenurkade koordinaatidest, sest säilinud müüritisi ei tohtinud põranda markeerimisel kahjustada ja samas oli eesmärk jätta põrand autentse suurusega. Osa säilinud müüridest jäid põrandat ääristama ja moodustasid kabeli kehandi. Altarile nägime ette risti, mille valmistas skulptor Kalle Pruuden.
– Viitade süsteemi välja töötamine. Linnuse silt, altar ning rist, stendid, viidad, valgustid ja prügikastid on roostekarva Cor-Ten terasest, mis sobitub palverändurite maja materjaliga ja moodustab Vastseliina Piiskopilinnuse ühtse tervikliku lahenduse.
Vastseliina piiskopilinnus on üks autentsemalt säilinud linnusekomplekse Eestis ja seetõttu eelistasid muinsuskaitsjad kabeli markeerimise efektsele arhitektuursele lahendusele maastikuarhitektuurset minimaalsest inimsekkumise põhimõttest lähtuvat lahendust.
Tekst: Kersti Lootus
927 
TAGASI
