1866 
TAGASI
Kuressaare linnakeskuse projekt on loonud mitmeid olulisi linnaruumilisi väärtusi ning andnud linnasüdamele tugeva identiteedi. Linnakeskuse ümberkujundamine oli Kuressaare jaoks suur ja oluline muutus, seda nii füüsiliste muudatuste kui ka inimeste mõtteviisi ja harjumuste näol.
Projekti läbiv idee on jagatud ruumi põhimõttega loodud ühetasapinnaline sillutis, mis on justkui vaip linnapildis: see toob esile keskväljakuäärsete ajalooliste hoonete fassaadid, tugevdab hooneteesise avaliku ruumi kasutust ning loob turvalise ja hästitoimiva linnaruumi. Vaip loob ka visuaalse ühenduse peatänavast eemal asuvatele olulistele funktsioonidele nagu turg, kultuurikeskus ja kaubamaja. Sillutisel on mugav ja turvaline liigelda nii lapsevankriga, eakamatel inimestel kui ka ratturitel. Loodud on ühine keskkond kõigile.
Kuressaare linnakeskus sai uuenenud liikluskorralduse, betoon- ja graniitkivisillutise, välimööbli, spordielemendid, valgustuse ja haljastuse, nägemispuudega inimestele on tehtud taktiilsed juhtteed, uuenenud on turuplats, raekoja taha loodud päikeseterass ning Lossi tänavale jalgrattatee, organiseeritud parkimise ja suveterrasside ala. Kuressaare keskväljaku lahendus arvestab kasutajate huvide ja vajadustega ning on muutunud peamiseks kohtumis- ja ajaveetmispaigaks erinevates vanusegruppides kasutajatele. Kui enne puudusid istumiskohad või leidus vaid tasulisi kohvikuterrasse, siis nüüd on istumiseks või lebamiseks väljakul kuusnurksed moodulid, mis loovad hubase ruumi nii ühiselt kui üksi aja veetmiseks. Keskväljaku tõmbenumber on sillutisest purskavad veejoad, kus lapsed mängivad ja mis on kujunenud omamoodi Kuressaare uueks sümboliks, mille taustal külastajad fotosid teevad.
Uus keskväljak seob omavahel ajaloolise ja tänapäevase Kuressaare ja soosib justkui ajas rändamise tunnet: ümbritsevad ajaloolised hooned, ühetasapinnaline sillutis, risti-rästi liikuvad inimesed, turusagin ja melu.
Tekst: Häli-Ann Tooms, Mari-Liis Männik
