Kruiisiterminali projekteerimise ja ehitamise protsess oli proovikivi kõigile projekti osapooltele. Ainuüksi seatud eesmärk – ehitada valmis aastaringselt kasutatav esinduslik, multifunktsionaalne ja energiasäästlik kruiisiterminali hoone ja muuta Vanasadama kinnine ala osaliselt avalikuks linnaruumiks nii, et sadama funktsionaalsus oleks tagatud – on juba olemuselt vastuoluline ja ambitsioonikas.
SALTO arhitektuuribüroo ja Stuudio Tallinn arhitektid pakkusid julge lahenduse, mis paigutas avaliku linnaruumina toimiva promenaadi terminali katuse tasandile ja pikendas seda kuni nn Loodemuuli tipuni. Tallinna Sadama seisukohalt on äärmiselt oluline, et hooajaliselt toimiva kruiisiturismi vajaduste kõrval saaks terminali hoonet kasutada erinevate ürituste läbiviimiseks ka kruiisihooaja välisel ajal. Nagu elu on juba näidanud, siis on see keeruline ülesanne kruiisiterminali puhul väga hästi lahendatud.
Sama oluline on tänasel päeval ka tehniliste lahenduste energiatõhusus ja keskkonnasõbralikkus. Esile võiks tuua innovatiivset mereveepõhiselt toimivat kütte- ja jahutussüsteemi, mille südameks on unikaalse tehnilise lahendusega raudbetoonkonstruktsioonis plaatsoojusvaheti. Ka on suurepäraselt lahendatud soov tuua seni peamiselt asfaldiga sillutatud sadamaalale võimalikult palju rohelust. Haljastust on kavandatud nii promenaadi tasandile katusehaljastusena, maapinna tasandile erinevate reljeefsete kõrghaljastusega pinnavormidena kui terminali hoonesse.
Üks põnev fakt veel – katusepromenaadiga kruiisiterminal on Tallinna Sadama esimene objekt, milles on rakendatud Tallinna Sadama enda nii taristu kui hoonete BIM nõudeid. Kogu valminud ehitise teostusdokumentatsiooni mahus anti meile üle ka nendele nõuetele vastav teostusmudel katusepromenaadiga kruiisterminali hooldamiseks ja haldamiseks vajaliku informatsiooniga.
Kokkuvõtvalt tuleb tunnistada, et lisaks multifunktsionaalsele esindushoonele on valminud Tallinna kesklinna täiesti uue kvaliteediga linnaruum, mille üle saab uhke olla.
Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja) ja Riho Joala (Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhataja)
Kruiisiterminal asub Tallinna Vanasadama Loodemuulil, ulatudes Logi tänavalt muuli tippu. Tegemist on kombinatsiooniga promenaadist ja saalehitisest, kus kruiisiterminali on rakendatud 850 m pikkuse mereäärse linnapargi rajamise käimalükkava jõuna.
Algses lähteülesandes vaid terminalihoonena mõeldud funktsionaalsust on autorid edasi arendanud linnaliseks avalikuks ruumiks, et see looks olulise lüli Tallinna rannapromenaadi teostumisel. Promenaadi tipust peaks tulevikus iga paari minuti tagant pääsema linna ühistranspordi hulka kuuluva liinilaevaga otse Kadriorgu. Mereäärse promenaadi ruum leiti, kui sadama parkimine ja juurdesõiduteed eelnevast oluliselt kompaktsemaks kavandati.
Funktsionaalselt jaguneb kompleks kaheks – alumises tasapinnas paiknevad kruiisituristile suunatud alad ja selle peal kulgev avalikus kasutuses promenaad. Pääs terminali ja väljapääs Tallinnasse kulgeb tänava tasapinnas läbi põhjarannikule omase taimestikuga mägise pargi. Linnakodaniku teed tõusevad mööda laugeid panduseid terminali kohal asuvale linnatänavale. Hoone katusele on kavandatud kergliiklusteega promenaad jalutajatele ja tervisesportlastele, mille ääres on restoran, merevaatega tribüünid, mänguväljak, erinevaid tuulesuundi varjestavad pingid ja väikesed platsid. Alumiselt tasandilt põimuvad promenaadiga rohealad koos võimalustega pop-up ettevõtmistele. Õhku tõstetud promenaadi alla moodustub vabaõhuterminal tulevikus kavandatavale kolmandale kruiisikaile ja vihmavari terminali ümber liikuvatele turistidele.
Terminalihoone sisemine ülesehitus on lihtne ja paindlik. Põhjasuunas sirutuvate kruiisikaide poolse mereäärega külgneb reisijate ooteala, mida võib vastavalt vajadusele jagada liigutatavate passikontrollikabiinidega kaheks, et viia läbi piirikontrolli protseduure ning eraldada lükandseintega väiksemateks ruumideks. Kruiisiterminali kasutatakse hooajaliselt, hoone efektiivsuse suurendamiseks on kavandatud võimalus kasutada hoonet aastaringselt. Kaheksa kuud aastas saab ootealasid kasutada näituste, messide või kontsertide korraldamiseks. Siseruum on kavandatud kaldkatusega, et see oleks ligipääsetav ja vaadeldav ka promenaadilt. Hoone jätkusuutlikkuse eesmärgil kasutati päikesepaneele, merekütet ja -jahutust, kuid veelgi olulisem aspekt on lisandväärtus, mille loob kohalikus kasutuses toimiv avalik linnaruum kui riigi värav.
Loodemuulil paikneb ajalooline müür, mis on restaureeritud ja mille pealispind on kasutusel promenaadina. Kogu ajaloolise väärtusega müüri pind on eksponeeritud. Müüri lõppu, muuli tippu on rajatud pandus, mis ühendab promenaadi sadama tasapinnaga, et tulevikus võiks avalik ruum jätkuda kaidepealsel ja mere vahetus naabruses. Promenaadi taimestik on inspireeritud põhjarannikust ja avatud invasiivsetele liikidele, säilitades ka siin juba varasemalt kasvanud taimekoosluse.
Allikas: Trükis “Eesti Arhitektuuripreemiad 2021“
Kruiisiterminal asub Vanasadama loodemuulil, ulatudes Logi tänavalt muuli tippu. Ehitise suurima osa moodustab kahel tasandil kulgev 850 meetri pikkune mereäärne linnapark, mille linnapoolses otsas asub mitmeotstarbeline saalehitis. Kruiisiterminali hoone jaguneb funktsioonilt kaheks – kruiisituristide teenindamiseks ja ürituste korraldamiseks loodud terminaliosa peasissepääsuga promenaadi alumiselt tasandilt ning linnarahvale avatud restoraniosa peasissepääsuga ülemiselt tasandilt.
Kruiisiterminali plaanimisel arvestati, et hoonet saaks kasutada ka väljaspool hooaega. Nüüd ongi seal võimalik korraldada erinevaid üritusi alates konverentsidest kuni kontsertideni. Terminali põhiruumi saab helikindlate siirdeseinte abil vajadusel jaotada kolmeks väiksemaks saaliks, andes võimaluse ühel ja samal ajal segamatult korraldada mitut üritust. Selline ruumilahendus on koroona ajal, mil kruiisiturism kiratseb, hoonele sagedast kasutust andnud.
Kruiisiterminali ruumid on sujuvalt ja loomulikult seotud väliruumidega – interjöör toetab hoone üldist kontseptsiooni nii vormiliselt kui ka materjalivalikul. Eesmärk on olnud luua esinduslik, kuid samas sõbralik ja hubane Tallinna merevärav. Igal pool, nii fassaadidel kui ka interjööris, on materjalidena kasutatud puitu ja betooni, täienduseks terasest detailid. Siseruumide seinte ja lagede puitribistiku taha paigaldatud villaplaadid aitavad luua väga hea akustikaga vaikse ruumi. Nii nagu väliruumis on ka siseruumis tähtsal kohal haljastus, mis toob rahulikku ülekujundamata ruumitervikusse detaile, lisab korrastatusesse veidi ettearvamatust ja ajas muutuvat metsikust.
Interjööri kõige suuremad staarid on aga suurejoonelised vaated merele ja laevadele, ruum loob vaadetele rahuliku tausta.
Allikas: Trükis “Ruumipilt 2021“
3952 
TAGASI
