Koostöö KAOS Arhitektide meeskonnaga oli äärmiselt meeldiv ja konstruktiivne. Nad töötasid Haapsalu linnuse pealinnuse projektiga neli aastat – arhitektuursest ideekonkursist kuni viimaste tööprojekti muudatusteni vahetult muuseumi avamise eel. 13. sajandi keskpaigast pärinev ning mitmeid purustusi ja ülesehitusi läbi elanud pealinnus on keeruline objekt. Tasakaalu leidmine ajaloolise vareme ja lisanduva kaasaegse kihistuse vahel oli selle projekti juures üks keerulisemaid ülesandeid. Arhitektide delikaatne lähenemine andis üle 700 aasta vanusele Haapsalu linnusele uue ja väärika kihistuse, mis ei domineeri ajaloolise kehandi üle, vaid täiendab seda.
Kaire Tooming, Haapsalu piiskopilinnuse juhataja
Haapsalu linnus koosneb justkui varemetest, aga pea kolm kümnendit tagasi toimunud rekonstrueerimistööde käigus sai varemetest taas hoone. Kui Kalvi Aluve 1980ndate projekt muutis müürid siseruumiks, mis jäi suures osas muldpõrandaga keldriks, siis meie projektiga sai keldrist ventileeritud ja köetud muuseumiruum. Uute klaasmahtude nagu sissepääsupaviljoni ja liftišahti lisamisega ühendasime siseruumi erinevad tasandid külastajatele sujuvaks ringkäiguks. Projekteerisime teekonna linnuse müüride ääres ja sisemuses, kuivõrd uus käigutee lubab külastajal kogeda ja vaadata ruumi erinevatelt tasanditelt, annab vaated linnale ja ka linnusemüüri keskaegsetele detailidele.
Uue müüritrepistiku ja katuseaedade mõte pärineb 1930ndate fotolt, kus on näha varemetele kujunenud käigurajad ja haljastus. Konstruktiivselt on käigutee paras saavutus – see kinnitub konsoolselt müüri külge ning kuigi kaugus müürist varieerub, on see stabiilne ja tugev.
Linnuse uuenduse õnnestumine algab peast – SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhist Anton Pärnast ja linnuse juhatajast Kaire Toomingust. Kaire kompetents on haruldane kombinatsioon headest juhiomadustest, ajaloo- ja muinsuskaitsealastest teadmistest ning kaasaaegse arhitektuuri väärtustamisest. Üle keskmise tööd tegi ka ehitaja.
Tellija eeltöö oli põhjalik: muinsuskaitse eritingimused, uuringud, sh müüride kaardistused. Kogu seekordsele ehitusele eelnev olukord on säilitatud punktipilvena, meie projekteerisime ruumilises mudelis, kõik need digitaalsed failid on samuti olulised ajaloolised dokumendid linnuse pikas loos, mille üheks peatükiks on meie tehtu.
Meie lahendus oli algusest peale julge ja selle õnnestumine just sellisel kujul on omamoodi ime. Loodame, et linnusel ja meie tööl saab olema pikk iga.
Tekst: Margit Aule
361 
TAGASI
