Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital / maastikuarhitektuur 2018 nominent
Asukoht
Suur-Ameerika 1, Tallinn
Autorid
Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu (KINO maastikuarhitektid)
Graafiline disain
Martin Rästa
Arhitektuur
KARISMA arhitektid
Projekt
2012-2015
Valmis
2017
Tellija
FUND
Ehitaja
FUND
Fotod
Tõnu Tunnel, Juhan Teppart

  1360

Liigun sageli kas jala või rattaga trajektooril, mis läbib superministeeriumi-esist ala ja olen selle väikese avaliku ruumi väga innukas kasutaja. Eriti nüüd, mil liigun sel trajektooril peamiselt jalgratastel koos oma kolme- ja viieaastase pojaga. Kuigi see avaliku ruumi oaas on väga pisike ning tulevikus võiks seda kindlasti parkla arvelt laiendada, on Kino maastikuarhitektid selle pisku väga nutikalt lahendanud: esmapilgul üsna askeetlik ja sillutisega kaetud alale projekteeritud küngas annab võimaluse üles-alla sõita; sillutisega samal tasandil asuvatest purskkaevudest saab palaval suvepäeval läbi joosta ja kümneid mänge välja mõtelda, külmema ilmaga on need lihtsalt põnevad vaadata, samas kui laste lustimist valvavad vanemad saavad pinkidel jalga puhata. Kuivõrd oma lastega "künkale" jõudes on seal tavaliselt juba mitmeid potentsiaalseid mängukaaslasi lustimas, annab see tõestust, et see väikene avaliku ruumi nurgake on tõesti hästi õnnestunud!
Madle Lippus, kesklinlane, jalakäija ja jalgrattur

Teistkordse arhitektuurivõistluse võitsid Karisma Arhitektid, kes olid juba hoonet kavandades arvestanud eelnevalt Kino koostatud (Martin Aunini esialgse hoone juurde mõeldud) väljakuprojektiga ehk teisisõnu asetses uus hoone „künka otsas“. Eesti senises väliruumipraktikas on see üsna haruldane olukord, et uue maja kavandamisel võetakse maastikuarhitektuuri projektlahendus üheks hoone põhikomponendiks – enamasti ei taheta isegi olemasolevat olukorda eriti arvestada.

Büroohoone avaliku väljaku funktsioon pööras ruumi eesmärgi seniselt koolide suitsunurgalt esindamise kohaks, mille esmaseks tingimuseks on iseseisev kvaliteet. Kuna linnaruumilises perspektiivis polnud alale juhukasutajate lisandumist ette näha, pidi parkväljak toimima ja olema kasutusvalmis igal ajahetkel, sõltumata inimeste olemasolust. Tavalise linnapargi ühiskondlikus ruumis on oluline kindlate gruppide (emad lastega, lõunatavad kontoriinimesed, ruladega poisid jne) kohalolu ning teatav kellaajalisus tegevuste kordumisel. Parkväljaku kontekstis tundus puuduvat ühtne sotsiaalset ruumi taastootev kasutajaskond. Tema füüsiline ruum pidi võimaldama erinevate taustadega inimestele võimalikult ühtset arusaamist koha iseloomust ja defineerimist esindusliku pidulikkusena. See prognoos – juhukasutajate ja kindlate sihtrühmade puudumine – oli aga ootamatult ekslik, kuivõrd paljude jaoks muutus väljak kindlaks sihtkohaks ega jäänud pelgalt läbimispunktiks: purskkaevud on lapsi täis, künkal sõidetakse ratastega ning paljud väliintervjuud uudistesse (enamasti poliitikutega) filmitakse just seal.

Tavapargid ja väljakud peavad ennekõike olema inimmõõtmes tajutavad, kasutatavad, mugavad jne. Selle koha kontekstis on suur osa igapäevaseid tarbijaid reaalsest ruumist kaugel – nad vaatavad kohta hoone akendest ja saavad kaudse, mitte vahetu ruumikogemuse. Seega osutus ootamatult oluliseks lennukivaade. Parkväljaku erinevates skaalades tarbijatel on mastaapidest hoolimata ka mõned sarnased soovid: esteetika ja uudsed situatsioonid. Kuigi hoonesisesed tarbijad jäävad vaatlejateks, samas kui pargiruumis viibijatel on võimalus sündmustesse sekkuda, peavad nii ülevalt alla kui samal tasapinnal vaatleja jaoks olema täidetud ilu ja köitvuse kriteeriumid. Seega tuli pargil pakkuda pidulikkusest lähtuvat vaadeldavust mitmel tasandil ja ühtsuse säilitamiseks pidi erinevates skaalades tarbitav ruum tekitama/hoidma sama tähendust läbi mõlema tasandi.

Väljakule annab suursugususe pidulik pits, mis katab parkväljaku põhiruumi pinda. Pits on ajatu. Pitsiribad nagu peokleidil või ülikonna rinnataskus – valged, sirged, triigitud. Igapäevane ilu ja viisakus. Väljaku kive katab dekoorina geomeetriline muster, millest eendub nn luubi alla põhimotiiv (küngas), mis ülalt vaatlejale samasugust pidulikkust toodab.

 

Karin Bachmann