Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominent 2021
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2021
Asukoht
Pärsti küla, Viljandi vald
Autorid
Kaari Metslang (Ruumimeister)
Eva Tammpere (Hekse)
Mustrite kujundus
Kristiina Ribelus (Hekse)
Tellija
Viljandi vallavalitsus
Ehitaja
Eviko
Mööbel
Saloni Büroomööbli
Lasteaia kommunikatsioonid
Kuressaare Kommunaalprojekt
Valmis
2021
Foto
Märt Lillesiim

Viljandi vald on renoveerinud Pärsti mõisalasteaia muinasjutulised lasteaiaruumid, mille käigus arvestati 150 aasta vanuse puidust hoone eripäraga ning maja sisustati eritellimusel valminud mõisastiilis mööbliga. Ruumid ootasid korralikku renoveerimist mitu aastat. Uutes renoveeritud ruumides on lastele loodud mitmeid uusi ja põnevaid mänguvõimalusi. Mängualaks on muutunud koridor, kus seintel on erinevad motoorikakeskused (puidust ja vildist). Magamistuppa pääseb n-ö väikese salaukse kaudu. Magamistoa sopiline turnimismaja võimaldab läbi vitraažakna uudistada teiste tegevusi mängutoas. Riietusruumi keskele on aga loodud põnev ja pehme istumissaareke, mille keskele on loodud turvavärav sarnaselt lennujaamadega. Mängutoas on lastel oma mõisakohvik ja salakapp, kus on peidus puutetundlik tahvel.  
Astra Jamnes, lasteaia juhataja

Mäletan hästi esimest kohtumist tellijaga lasteaia ruumides – korras ja kenad, aastakümnete jooksul võimaluste piires uuendatud, ent puudus see tunne, mida mõisa sisenedes ootaksid. Külmroheline kõrge laega magamistuba, mis mahutas vaid sahtelvoodeid ja paari tugitooli, alumiiniumprofiilis laminaatkabiinid tualettruumis ning palju eriilmelist mööblit, mis vastavalt vajadusele eri aegadel kokku toodud, moodustasid küllaltki eklektilise ilmega lasteasutuse interjööri. Aga lasteaed ei peaks olema asutus, vaid hubane keskkond neile väikestele, kelle jaoks lasteaed annab esimese sotsiaalse kogemuse väljaspool kodu. 

Minu soov oli luua lapselikult mänguline keskkond, sidudes lihtsaid äratuntavaid elemente loodusest mõisaaegsete motiivide ning kujundusvõtetega. Mõneti üllatav oli, et viimistluskihtide uuringud ei paljastanud tapeedikatkeid ega maalinguid. See teadmine andis vabaduse ja mõnes mõttes õigustuse kirjutada kauni Pärsti puitmõisa interjööri ajalukku uus peatükk. Minu idee tuua klassikalises piiramata pinnamustris ruumi seintele putukad ja pargipuude lehed aitas imeliselt ja originaalselt šabloonideks vormistada Kristiina Ribelus. Värvitoonide valik sai julge ning põhjendatud vastavalt ruumi otstarbele – roheline on tärkamise värv ning sobib seetõttu tervitajaks garderoobis, kollane loob erksa fooni tegevustele mänguruumis ning sügav roosa aitab keskenduda. Sinine, teadagi, uinutab. 

Ruumide planeering palju ei muutunud. Paari hilisema vaheseina eemaldamisega muutusid avaramaks koridor ja mängutuba. Madala salauksena, mille kaudu saab liikuda mängu- ja magamistoa vahel, markeeriti koridoris mõisaaegse ukse asukoht ning uuringute käigus seinast leitud endine siseakna asukoht täideti taas värviruudulise aknaga. Õnneks oli originaalne laudpõrand päris suures ulatuses säilinud ja taastatav ning siseuksed peitsid värvikihtide all hästi säilinud aaderdust, mis on täna ühel uksel ka eksponeeritud.  

Sisustus on suures osas valminud erilahendusena. Lasteaiale vajalik funktsionaalsus vormistati mõisa interjööri sobivalt. Ja nagu enam kui sajandi eest armastati nipsasjakesi ja dekoratiivseid detaile, sai ka siia neid näpuotsaga lisatud. 

Tekst: Kaari Metslang