Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2021
Autorid
Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop (Salto Arhitektuuribüroo)
Foto
Terje Ugandi

Kasutajatena oleme väga rõõmsad, et pärast 16 aastat kestnud hoovõttu ja erinevaid ehitusprojekte Lodjakoda lõpuks ehitatud sai. Ei ole teada, et mujal Eestis või isegi Baltikumis oleks ehitatud laevaehituskoda, mis on ühtlasi ka turismiatraktsioon. Arhitektidel tuli ühte majja mahutada nii tööstuse kui turismi vajadused ja nõudmised. Maja sees ja ümber pidid saama liikuda suured veosed. Laevad pidid saama kojast jõkke ja jõest kotta. Laevaehituskoda sobis ainult platsi ühte serva, linnavalitsuse jaoks olulised rannatualetid jälle teise serva. Jõe ja maja vahelt kulgev kallasrada pidi jääma vabaks jalakäijatele ja ratturitele. Koja tellis Tartu linnavalitsus ja koja rentnik koos oma spetsiifiliste vajadustega pidi selguma alles pärast kompleksi valmimist toimuval konkursil. Nii et natuke tuli ehitada ka „ei tea kelle“ jaoks. Ja eelarve oli väga piiratud. Kõike seda arvestades said arhitektid oma tööga suurepäraselt hakkama. Meie palvel sai maja klotspõranda ja puidukütte, millega oleme väga rahul. Väljastpoolt vaadates on kohe aru saada, et tegu on huvitava paigaga. Seestpoolt jälle on ruumikujundus kindel ja rahulik. Nii suured kui väikesed külalised ütlevad lahkudes pea alati, et Lodjakoda on üks lahe koht.
Liisa-Lota Kaivo, MTÜ Emajõe Lodjaselts

Lodjakoda moodustab omaette keskkonna vee ja maa piiril. Emajõe kaldal süvendatud sopistuse ümber asuvad kolmnurkse kujuga hooned ja varjualused, mis toimivad koos ühtse kompleksina, linnaruumist diskreetselt eraldatud lodjameeste külana. Hooned on veega seotud nii palju kui võimalik – fassaadid avanevad peamiselt lõunasse, vaatega jõe poole, moodustades jõe ja hoonete vahele mõnusa ja spetsiifilise kaarja kujuga sisehoovi, kus saab läbi viia erinevaid üritusi, kontserte, pidusid, etendusi jne. Lodjakoda on hübriid vabaajakeskusest ja äärmiselt spetsiifilise tehnoloogilise lahendusega sadama- ja laevaehitusfunktsioonist.Krunti läbiv kallasrada on juhitud samuti läbi hoovi, võimaldades jalutajale hoonekompleksis toimuvaga vahetut kontakti ning piki jõeäärt liikujale kõige lühemat ja huvitavamat trajektoori.Viilkatuste alla tekib kolm erinevat hoonemahtu: suur lodjakoja hoone, kus paiknevad administraator, kohvik, auditoorium, seminariruum, piletikassa, laevade töökoda, sepikoda, sadama kapteni ruum, töömeeste ruum ja laoruumid; varjualune suviseks väliõppeklassiks ja talviseks aluste hoiustamiseks; ning eraldi väike saunakompleks ja vetelpäästebaas hoone kõige jõepoolsemas osas. Lahenduse modulaarsus võimaldab vajadusel rajada linnapoolsesse külge veel ühe hoonemahu.