Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2020 hooviruumi kategoorias
Asukoht
Päeva park, Tartu
Maastikuarhitektuur
Kerttu Kõll (Sfäär Planeeringud)
Maarja Tüür, Anu Tammemägi, Maarja Gustavson
Arhitektuur
Anu Tammemägi (AT Arhitektuur)
Eriosad
RTG Projektibüroo
Ehitaja
Merko Tartu
Tellija
Merko Tartu
Üldpind
13000m2
Projekt
2017 - 2018
Valmis
2020
Fotod
Enlin Sonn, Katrin Maask

  578

Maastikulahendusega soovisime olemasolevat kõrghaljastust võimalikult suures mahus säilitada ja loomulikke pinnavorme maksimaalselt rõhutada. Seejuures pakkus maastiku väljaehitamisel suurimat väljakutset just maapinna reljeefsus. Kauni ja püsiva maastikulahenduse saavutamiseks tuli ehituslikult seista silmitsi mitmete maa-aluste probleemidega, mille ületamiseks tuli rajada olulises mahus maa-aluseid betoonist tugimüüre. Nende rajamisel tuli arvestada ka sealsete torustikega, mida oli piirkonnas palju ja nende vahele toimiva lahenduse loomine oli ehitajale paras väljakutse. Plaanisime katta kõnniteed sõelmetega, kuid pinna reljeefsuse tõttu tuli see otsus osaliselt ümber vaadata – sadevesi uhtus suurema vihma korral sõelmed lihtsalt ära. Lahendusena katsime osad alad kivisillutisega ning sõelmetega pindade säilimiseks tuli rajada täiendavaid sademevee imbväljakuid, -renne ja -rahusteid. Koostöö kõikide osapooltega oli suurepärane, leidsime tekkinud probleemidele kiiresti lahenduse ja tänaseks on Tähepargi korterelamuid ümbritsev maastikulahendus ideaalilähedane. Päeva park on koht, kus võid unustada, et asud parasjagu Tartu kesklinnas.
Juhan Varik, Merko Ehitus Eesti Lõuna-Eesti osakonna juhataja

Kümme aastat kestnud detailplaneerimise protsess sõidutas seda haljasala mööda kvartalit siia ja sinna, seda kord kokku tõmmates ja siis jälle paisutades. Sisuline konflikt hoonestuse ja pargi vahel nagu puudus, kuivõrd ajalooliselt oli toonase tühiku asemel tavaline Karlova nagu Karlova ikka: puumajad, tarad, kapsapõllud. Pärast sõda jäi kvartal lihtsalt liiga pikalt niisama möödujatele kasutada ja uued tuuled põhjustasid pisut fantoomvalu. Tõsi, üle tühja platsi lõikavaid jalgradu pidi käies oli hea vanu varemeid sügada ja silitada, rajad loksusid nõlvadest, vundamentidest, konarustest ja sakkidest üles ja alla, läbi ja mööda. Varasem plats võimaldas küll anumana praegusest pargist rikkalikumat kasutust, aga oli sellest hoolimata pigem uinunud. Tänases lahenduses viitavad sellele avatusele uued majadevahelised liikumissuunad, mis julgustavad ruumi vaba kasutust. Igaüks saab selles poolprivaatses koduruumis jalutada, aga siiski ei tee seda. Kõige paremini on õnnestunud ruumi enda defineeritud tingimusi ära kasutada Tähe ja Pargi tänava ristis. Kuna hooned jäävad pargi lõunanurgast just tänu ristmikule pigem eemale, on see serv avatud, selge ja puhas. Nii sedalaadi loetavus kui linnamööbliga lisatud tegutsemisvõimalused (mänguplats, lauatennis, rattaparkla, võimalus niisama olla) kriipsutavad alla sümpaatset väljakulikkust, mis liidab omavahel pargi ja tänaval liikujad.
Anna-Liisa Unt, maastikuarhitekt

Päeva park ja seda ümbritsevad Tähepargi korterelamud paiknevad Tartu kesklinnas keset miljööväärtusliku Karlova asumi rohelust. Enne hoonete ehitamist oli tegemist metsikuvõitu haljasalaga, kus käidi koeraga jalutamas ning mille nõlvu sai tõelise talvega kasutada kelgumäena. Tegemist oli karlovlaste armastatud paigaga, kuhu majade asemel igatseti parki ning kuhu ehituse lubamine põhjustas linna ja elanike vahel tuliseid vaidlusi. Kümme aastat koostati detailplaneeringut, millega pandi ülitäpselt paika nii hoonestamise tingimused kui ka rohealade paiknemine. Tähepargi asumi planeeringus on läbivaks teljeks Öö tänav, mis seob hoonestuse linnaruumiga. Öö tänava hoonefrondist lääne poole jääb avalikult kasutatav pargiala ning ida pool paiknevad poolprivaatsed korterelamu aiad. Detailplaneeringu kohaselt korraldati alale ideevõistlus, mille võitsid AT Arhitektuur OÜ ja OÜ Sfäär Planeeringud ning selle järgi koostati ka arhitektuurne ja maastikuarhitektuurne projekt.

Selleks, et teada saada, mida Karlova elanikud pargis teha tahavad ja kuidas roheala planeerida, korraldati asumiseltsiga koos töötuba. Töötoa ettepanekud andsid hindamatu sisendi maastikuarhitektuurse projekti koostamisel. Saime teada, et Pargi tänava poolsesse otsa on vaja „väravat Karlova linnaosale koos väikese linnaväljakuga, roheala võiks olla pigem privaatsem, pakkuda palju istumisvõimalusi, vaja on mänguväljakut lastele, kasutust leiaks pingpongilaud, Tähe tänava poole on vaja planeerida lai jalg- ja jalgrattatee, taimeliikidest kavandada kindlasti õunapuid“ jne. Elanike jaoks olid suurimad haljasalal hoitavad väärtused olemasolevad puud-põõsad ja rohelus laiemalt, sopilisus ja reljeef, vabad murualad ja olemasolev „metsikus“. Nendest lähtekohtadest koostati ka pargi projekt.

Pargi projekteerimisel väärtustasime pargiala mitmekesist reljeefi – roheala paikneb nõlval, kust avanevad meeleolukad vaated ümbritsevatele majadele ja maastikule. Teiseks väärtuseks on olemasolev metsikuvõitu haljastus. Alal kasvab mitmeid silmapaistavate mõõtmetega vanu puid (nt arukased ja hobukastan) ning dendroloogilise haruldusena üks vana korgipuu. Uue haljastuse kavandamisel nägime ette Karlova asumile ajalooliselt iseloomulike taimeliikide kasutamist (roosid, ebajasmiinid, sirelid, hortensiad, viljapuud). Lisaks inimestele kasutavad parki elupaigana ka paljud väiksemad liigid (linnud, putukad, pisiimetajad). Seega arvestasime haljastuse kavandamisel, et taimestikus oleks nii rohu-, põõsa- kui ka puurinne. Peamiste käiguteede äärde nägime ette püsikute ja põõsaste istutusalasid, mis suurendaksid pargi elurikkust.

Pargi ja Tähe tänava ristmiku lähedusse kavandasime väikse linnaväljaku. Pikad läbivad astmed platsi servas Tähe tänava ääres avanevad lõunasse, seal on mugav päikesepaistel istuda, samuti saab istumiskohti kasutada ürituste ajal kontsertide ja sündmuste jälgimiseks.

Tekst: Kerttu Kõll, Maarja Tüür

Väliruumi asendiplaan