Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2021
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2021
Maastikuarhitektuur
Liis Saarnak, Marleen Stokkeby, Katerina Veerde, Katrin Kapanen, Kadri Tamme, Maarja Tüür, Ott Kadarik, Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid)
Kerttu Kõll (Sfäär Planeeringud)
Kaasautorid, haljastuse konsultandid
Pille-Riin Villem (Villem Garden Design)
Maarja Gustavson (Ruumikujundusbüroo Polka)
Valgustid ja väikevormid
Kadri Tamme, Liis Saarnak (Kadri Tamme Sisearhitektuur)
Ehituskonstruktsioonid
Piret Lindma, Priit Peipman, Tõnu Peipman (Inseneribüroo Printsiip)
Foto
Tõnu Tunnel

Tammsaare park Tallinnas põimib kokku Tallinna bastionaalvööndi pargialadeks kujundamise ja kujunemise loo. Pargi loost ja pargiruumist leiab viiteid bastionitele, ringalleele ja turgudele. Pargi tänane lahendus võtab loo elegantselt kokku ja seob nõukogude ajal ruumiliselt pisut eklektiliseks ning miljööliselt killustunud pargiruumi üheks tähenduslikuks tervikuks. Säilitatud on vana pargi hõngu ning vaatelised seosed naabruskonna uute ja vanade maamärkidega, tuues samas sisse ka mõnusalt kaasaegse vaibi. Tammsaare park on park, aed ja tükike siidkinnastega juhitud loodust; uitaja leiab sealt ühtaegu moodsa linnamööbli, kauni linnaväljaku, toekad vanad pärnad, õitsvad kirsipuud ning varjulise metsaaluse. Tänane Tammsaare park ei ole enam pelgalt järjekordne vanade puudega roheala, vaid kesklinnapark selle kõige laiemas ja sisulisemas tähenduses. Rahvapark! Nagu Volksgarten Viinis või Champ de Mars Pariisis. Äge...!
Sulev Nurme, maastikuarhitekt

ASUKOHT

Tammsaare pargi rekonstrueerimisprojekt hõlmab Tallinna kesklinna linnaosas paiknevat Tammsaare park / Uus turg kinnistut suurusega 22506 m². Osaliselt hõlmab projektala ka Rahvusooper Estonia kinnistu osa – parklat. Kokku on projekteeritava ala suurus 26 909m2. 

Tegemist on mitmes osas rajatud kesklinna pargiga, mis oma rekonstrueerimisele eelnenud kuju sai peamiselt aastatel 1948–1949. Tammsaare park asub Tallinna vanalinna kaitsealas ja on looduskaitsealune park. 

Tammsaare pargi kohta koostati 2012. aastal linnaruumilise lahenduse ideekonkurss, kus käesoleva projekti autorid arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid osalesid ja mille võidutöö „Belle Epoque“ lahendus oli praeguse aluseks. Projekti koostamisel konsulteeriti erinevate erialaspetsialistidega. 

KONTEKST

Tammsaare park on tänasel päeval väljakujunenud ja hästi toimiv haljasala Tallinna kesklinnas. Pargi struktuur kujunes välja ümbritseva linnaruumi ning inimeste peamiste käiguteede ja parki kavandatavate funktsioonide analüüsi tulemusel. 

Leidsime, et sekkumine pargi üldkontseptsiooni peaks olema minimaalne ja arvestama olemasoleva ruumiga. Oleme tähelepanu koondanud mõningatele kitsaskohtadele tänases olukorras ning leidnud lahendusi, kuidas kõik erinevad pargiruumid liita hästi toimivaks terviklikuks esinduspargiks.

Park on funktsionaalselt jaotatud erinevateks hästi toimivateks ning omavahel tihedas seoses olevateks pargiosadeks. Kogu pargiruum on ühesuguse linnamööbli, sillutise ja muude disainielementide kaudu lahendatud ühtse tervikuna. Tänu sellele on pargis tagatud funktsionaalne mitmekesisus ning see on avatud erinevatele huvigruppidele.

KONTSEPTSIOON

Eesmärk oli kavandada parki võimalikult palju erineva kasutusotstarbega alasid. Funktsionaalse mitmekesisuse loomisel ning erinevate kasutusstsenaariumide planeerimisel arvestasime võimalike pargi kasutajagruppidega (erinevas vanuses linnaelanike ja turistidega), projekteerides erinevaid tegevusi pakkuvaid ruumiosasid ja seda toetavat inventari ning väikevorme. Üks eesmärk oli kõik pargi teenindamiseks vajalikud funktsioonid (sh tualettruumid) kavandada pargipaviljoni, seega polnud vaja eraldiseisvaid kioskeid, tualette jms ette näha. Paviljon on projekteeritud endistele turuhoone varemetele ning selle ehitusel on ära kasutatud ka turuhoone säilinud keldrikorrus – endine lihasaal. Paviljoni ja Estonia puiestee vahelisele alale nägime ette tagasihoidliku kujundusega laste mänguväljaku, mis pakub eri vanuses laste kõrval tegevust ka täiskasvanutele.

Projekteerimisel lähtuti eesmärgist töötada välja parim võimalik linnaruumiline terviklahendus, sealhulgas luua nii Tammsaare pargis kui sellega külgneval alal jalakäijatele senisest mugavamad ja ohutumad liiklemisvõimalused erinevatel aastaaegadel ning ümbritsevaid ajaloolisi hooneid väärtustav avaliku ruumi lahendus.

Haljastuse kontseptsiooni aluseks on erinevate ajalooperioodide sidumine ühtseks, lepitavaks ja pehmendavaks tervikuks. Tammsaare park on üks linna keskpunkte, kuhu koonduvad kõik teed, arvamused, ideed ja kohtumised. Ka siinne visuaalne esteetika lähtub koondumise ja sidumise ideest, mis laiemalt teostub pargi ruumilises struktuuris ning kitsamalt paviljoni ja väikevormide arhitektuuris. Haljastus peegeldab pargi arengut läbi erinevate ajalooperioodide. Uue turu platsil järgitakse sajandialguse haljastustrende – pügatud puud, leina- ja püramiidjad vormid. Tammsaare pargi 1950. aastatel rajatud keskosa rekonstrueerimise aluseks on pargi algne värvi- ja vormistruktuur. Kasutatud on palju ajaloolisi ja pargis kunagi esinenud liike ja sorte, samuti on erinevatelt Tallinna haljasaladelt paljundatud seal praeguseks haruldaseks muutunud põõsaid. Puudealuseid ja avatud murualasid liigendavad ning avanevaid vaateid raamivad põõsa- ja püsikurühmad, kus kuude vaheldudes püüavad pilku erinevad taimed. See toob tihedasse linnasüdamesse rahustava meeleolu ja aitab tajuda aastaaegade vaheldumist. Erilist rõhku panime olemasoleva väärtusliku haljastuse väärtustamisele pargiruumi osana ja vanade puude kasvutingimuste parandamisele. 

Väikevormid on lahendatud ühtses laadis pargipaviljoni arhitektuuriga. Läbivalt on kasutatud kontsentrilist kujunduselementi. See kontseptsioon haakub ka pargi asendiplaanilise lahendusega, mis on samuti kontsentriliselt liigendatud pargi keskosa suunas.

Tekst: Maarja Tüür