580 
TAGASI
Vallamaja paikneb Saue keskuse pargi lõunaosas ning moodustab sellele loogilise ja piduliku lõpetuse. Väljastpoolt vaadatuna sobitub büroo- ja administratiivhoone parki pigem kui avalik paviljon. Vastuolu töökeskkonna privaatsuse ja prominentse avaliku asukoha vahel lahendab hoone topeltfassaad. Mahult lakoonilise kolmnurkse vormi sisse uuristub kontrastne arhailine kaetud võlvkäik, mis annab valla ja linna kontekstis hoonele tema esinduslikkuse, pargi seisukohast vaadates avaliku kasutuse kaetud varjualuse näol ning tagab ka passiivse päikesekaitse siseruumidele. Hoone avaneb pidulikult pargi lipuväljaku suunas piki hoone külge kulgeva lineaarse väljakuga. Lõunaküljel, kus on vallamaja hooviala ja parkla, tõuseb maastik teise korruse kõrgusele, kust töötajad saavad otse privaatsemalt parki põigata. Kõrgendikul madala haljastuse vahel paiknevad pargipingid on ka vallarahvale mõnus istumispaik.
Kompaktse hoone siseloogika lähtub samuti kihilisusest. Hoone kolmnurkse põhiplaaniga välisperimeetrisse jäävad vastuvõtuala vallakodanikele ja avatud tööalad, mis avatud plaanina mässivad end ümber hoone ruudukujulise tuuma. Selles kontrastes kinnises mahus paiknevad läbi kahe korruse volikogu istungite saal, väiksemad koosolekuruumid ja muud argist tööelu toetavad funktsioonid. Tegevuspõhise ruumina projekteeritud hoone sisearhitektuur on lakooniline, tavapärase valgeks värvitud seina asemel annavad ühtlase tooni hoone puitkonstruktsioonid. Täielikult puidust ehitatud hoone CLT-paneelide väliskiht on siseruumis eksponeeritud, puidu iseloomu toob esile paneelpinna karestatus. Hoone tehnosüsteemid on kõik peidetud teise korruse tõstetud põranda ning seinte sisse, jättes nii kaunid ristkihtpuidust laed eksponeerituks.
Saue vallamaja on ehitatud A-klassi energiamärgisele vastavalt. Avaliku sektori arhitektuuris puidu kui jätkusuutliku ja väikese süsinikujalajäljega materjali eelistamine on olnud nii arhitekti, inseneri ja sisearhitekti kui ka tellija ühine jõupingutus, mis on päädinud leidlike lahendustega nii üldises kontseptsioonis kui täpsemates detailides.
Tekst: Karli Luik, Johan Tali
