Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia laureaat 2022
Eesti Arhitektide Liidu Arhitekti aastapreemia laureaat 2022
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaat 2022
Arhitektuur
Joel Kopli (KUU arhitektid)
Sisearhitektuur
Kristel Jakobson (Haka Disain)
Konstruktsioon
Arro & Agasild Inseneribüroo
KVVK
Gecc Projekt
Elekter
ACDC
Projekti juhtimine
Acto Consult
Tellija
Angeelika Pärna, Rakvere Linnavalitsus
Ehitaja
Revin Grupp
Pindala
696m2
Projekt
2019–2020
Valmis
2021–2022
Fotod
Tõnu Tunnel

  1893

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse võiks kokku võtta ühe sõnaga – „koostöö“. Arhitektuuriliselt on suurepäraselt kokku sobitatud puitkonstruktsioon ja metallkonstruktsioon – tehnoloogiline koostöö. Hoone õpperuumidel on omad meistrid-õpetajad, kes õpetavad kolme kooli lapsi – koolidevaheline koostöö. Õpperühmad vahetuvad trimestrite kaupa, et õpilased saaksid kogeda kõiki erinevaid materjale ja nende töötlemise võtteid – õpetajatevaheline koostöö. Kõik õpperuumid on eraldi kasutatavad, samas on võimalik muuta kogu maja üheks suureks tervikuks. Maja keskel asub õpetajate puhkeruum, kus õpetajad tulevad vahetunnil kokku muljetama. Töö- ja tehnoloogiakeskuses on kuus õpperuumi, mis on kõik sisustatud isemoodi, lähtudes õpetaja huvidest. Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus pakub õpilasele võimalust leida vastus oma huvidele ja kutsumusele.
Martin Kink, töö- ja tehnoloogiakeskuse juhataja

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus ehk linna põhikoolide uus tööõpetusmaja on suurepärane võimalus luua sobivad tingimused, et taas väärtustada ise oma käega päris asja tegemist. Keskuses saab teha puidu-, metalli- ja plastitööd, kasutada arvprogrammjuhtimisel (CNC) põhinevaid tööpinke, töötada looduslike materjalidega, nagu savi ja kivi, keevitada, sepistada ning teha naha- või õmblustööd.

Hoone keskossa on koondatud uue tööõpetusmaja toimimiseks vajalikud abiruumid ja fuajee. Tööõpetuse klassid asuvad kummalgi pool fuajeed. Puidutöö ja metallitöö ruumid on paigutatud ridamisi kõrvuti hoone tagaküljele, võimaldades ruume paindlikult siirdeseinte abil teineteisega liita või üksteisest eraldada. Kodundusköök ja universaalne klassiruum jäävad hoovi poole ning avanevad hoone-esisele vaba aja alale.

Sisearhitektuuris mängisid olulist rolli kaks aspekti. Esiteks on arhitekt laesakkide ja suurte aknapindadega andnud siseruumile juba väga tugeva iseloomu. Teiseks on hoone kõik konstruktsioonilised  seinad tellija julgel ja kategoorilisel soovil ristkihtpuidust.

Nõnda sisearhitekt justkui jätkas arhitektide alustatut: tarindielementide puit jäeti näha, ka mööblis on kasutatud õhukest ristkihtpuitplaati, et see visuaalselt oleks seinapinnaga sama. Täiendavaks siseruumi põhimaterjaliks, mida näeb köögisaartel, on roostevaba teras. Niisiis domineerivad ruumis  ruumis just need materjalid, millega lapsed seal töötavad: puit ja metall. Seejuures on selline valik väga praktiline, kuna pinnad on kergesti puhastatavad ja peavad kulumisele vastu.

Siseruumi jättis arhitekt teadlikult askeetlikuks, et mitte konkureerida ruumi tugeva vormiga, ja et laste loomingulisele töötegemisele tekiks pigem neutraalne taust. Ka enamik mööblit on seintesse peidetud. Nõnda on hoones palju puidust pinda, mida kasutada näitusealana.

Kuigi projekti käigus tuli teha mitmeid kompromisse ehitajaga, kes materjale ja tooteid nende kallinemise tõttu asendas, tehti põhiline ettekujutus hoone sisearhitektuurist teoks ning Rakvere koolimaastik on saanud endale juurde väärt õpperuumi, kus käelisi oskuseid arendada.