Balti jaama turg on olnud minu elus pikalt ning seal käimine on puhas rõõm ja sõltuvus. Ma armastasin tingimusteta vana räsitud turgu ja armastan ka uut, mis on nagu täitunud unistus – puhtad põlled lihasaalis, ponksilt ritta seatud juurikad ja värske kohvi lõhn hommikul. Uus turg hingab hoopis teistmoodi, suuremate kopsudega ja lahkemalt. Hommikuti tööle minnes kõnnin tihti üle Hommikuväljaku Õhtuväljakule või kingin endale karbi vaarikaid või fetaga täidetud pipraid. Turg on osa minu hingamisest ja läbi uue turu on lihtne hingata.
Maru Metspalu, peakokk
Kogu turgu hoiab koos ehk katab katus. See on selle hoone välispind nii vormilises kui ka funktsionaalses tähenduses. Suur küsimus oli seega, kuis siduda kõik üheks terviklikuks ruumiks, mis samas kätkeb nii palju erinevaid märksõnu: avatud, suletud, soe, külm, avalik, mitteavalik, avar, sopistatud. Lõpuks peab see olema pidevas muutumises ja liikumises, põnev ja hea ruum külastajatele. Lähtepunkt oli tekitada piisavalt mastaapne ruumistruktuur, mis sobiks turuelule, ei domineeriks oma disainis ega esteetikas ning oleks inimesesõbralik – valgusküllane ja avar.
Meie suurim eesmärk oli viia turg uude aega, hoides alles osa ajaloost ja tuua tagasi klassikalisele turule omased väärtused. See eesmärk joonistus eriti teravalt välja kontekstis, kus Tallinna kerkib igal aastal üha uusi ja uusi kaubandus- ja meelelahutuskeskusi. Omamoodi positiivseks sisendiks oli arvestamine kohalike elanikega ehk koostöö Telliskivi Seltsiga. Vanade, ajalooliste laohoonete ja uue struktuuri omavaheline sobitamine ning ühe organismina töölepanek oli nii arhitektuurselt kui ka ehitustehniliselt põnev.
Turu rekonstrueerimise kontekstis on pigem huvitav, kuis uus turg ümbritsevat mõjutab. Vana turg oli selgelt ajale jalgu jäänud, samas oli see üle linna populaarne kauplemiskoht. Turg ja sellega piirnev depooala on üldplaneeringus määratletud linnaosa keskusena. Iga päev möödub siit meeletu hulk inimesi – ala on ühistranspordi (tramm, troll, buss, rong) abil ühendatud ülejäänud linnaga ning vanalinna ja sadama lähedus muudab selle heaks sihtkohaks turistidele. Lisades siia veel Kalamaja ja Pelgulinna arengu, mis on juba üle kandumas Koplisse, oli viimane aeg see turg korda teha. Nüüd on näha, et turu rekonstrueerimine on osa piirkonna üldisest arengust ja andnud sellele soodsa lisatõuke.
KOKO arhitektid
Allikas: Eesti arhitektuuripreemiad 2018 aastaraamat
Milline oli ala olukord teie kätte tulles ja millega pidite uut turukompleksi rajades arvestama?
Turu arenguhüppe mõttes oli olukord uudne ja hetk sobiv: värske omanikuvahetus, uued arhitektid. Aastaid oli üritatud turu alale planeerida ebamõistlikult suuri mahte, mis tekitas kohalikes elanikes tugevat vastuseisu. Uus omanik otsustas turu rekonstrueerida. Vana turg oli selleks hetkeks täiesti amortiseerunud ja samas muutunud nostalgiliseks meenutuseks nõukogude ajast. Paljud inimesed ja turistid külastasid seda kui teemaparki.
Meie suurim eesmärk oli viia turg uude aega, hoides alles osa ajaloost ja tuua tagasi klassikalisele turule omased väärtused. See eesmärk joonistus eriti teravalt välja kontekstis, kus Tallinna kerkib igal aastal üha uusi ja uusi kaubandus- ja meelelahutuskeskusi. Omamoodi positiivseks sisendiks oli arvestamine kohalike elanikega ehk koostöö Telliskivi Seltsiga. Vanade, ajalooliste laohoonete ja uue struktuuri omavaheline sobitamine ning ühe organismina töölepanek oli nii arhitektuurselt kui ka ehitustehniliselt põnev.
Milline oli hoone arhitektuurne lähtepunkt?
Kogu turgu hoiab koos ehk katab katus. See on selle hoone välispind, nii vormilises kui ka funktsionaalses tähenduses. Suur küsimus oli seega, kuis siduda kõik üheks terviklikuks ruumiks, mis samas kätkeb nii palju erinevaid märksõnu: avatud, suletud, soe, külm, avalik, mitteavalik, avar, sopistatud. Lõpuks peab see olema pidevas muutumises ja liikumises, põnev ja hea ruum külastajatele. Lähtepunkt oli tekitada piisavalt mastaapne ruumistruktuur, mis sobiks turuelule, ei domineeriks oma disainis ega esteetikas ning oleks inimesesõbralik – valgusküllane ja avar.
Kuidas mõjutas hoone lahendust asukoht?
Turu rekonstrueerimise kontekstis on pigem huvitav, kuis uus turg mõjutab ümbritsevat. Vana turg oli selgelt ajale jalgu jäänud, samas oli see üle linna populaarne kauplemiskoht. Turg ja sellega piirnev depooala on üldplaneeringus määratletud linnaosa keskusena. Iga päev möödub siit meeletu hulk inimesi – ala on ühistranspordi (tramm, troll, buss, rong) abil ühendatud ülejäänud linnaga ning vanalinna ja sadama lähedus muudab selle heaks sihtkohaks turistidele. Lisades siia veel Kalamaja ja Pelgulinna arengu, mis on juba üle kandumas Koplisse, oli viimane aeg see turg korda teha. Nüüd on näha, et turu rekonstrueerimine on osa piirkonna üldisest arengust ja andnud sellele soodsa lisatõuke.
Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?
Proovikive oli hulk: soov teha turgu, anda turule omane ruum ja atmosfäär; projekti suurus ja ehituslik keerukus; arhitektuurse terviku hoidmine – et erinevate osade vahel säiliks loogilisus ja visuaalne sidusus; kasutajasõbralikkus; hoone logistika.
Projekteerimise käiku saatis konstruktiivsus ja positiivne elevus. Ma ei mäleta erilisi takistusi, pigem õhinat ja soovi leida eri teemadele häid lahendusi. Koostöö tellijaga olid usalduslik ja see oli hea foon kogu projekteerimise protsessile.
Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?
Protsess. Hoone on valmis, töötab, selle üle on meil hea meel, kuid suurimat põnevust ja pinget pakkus hoonega tegelemine. Kui midagi eraldi esile tuua, siis palju auru läks katuse vormi ja ning tehniliste lahenduste otsimisele ja katsetamisele. Kõike kattev katus oma kerguses on ju hoone olemuse nähtavaim osa. Teine suurt tähelepanu nõudev teema oli hoone funktsionaalsus, sisemine ja väline logistika. Selle käigus õppisime palju.
Küsimustele vastasid KOKO Arhitektid, küsis Karen Jagodin
Allikas: Eesti arhitektuuripreemiad 2017 aastaraamat
1841 
TAGASI
