Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia 2020
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominent 2020
Asukoht
Paul Kerese 14, Narva
Arhitektuur
Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 Arhitektid)
Sisearhitektuur
Mari Põld, Kadi Karmann, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid)
Kaasa töötas
Merje Karu
Maastikuarhitektuur
Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (Maastikuarhitektuuribüroo TajuRuum)
Konstruktor
Arro & Agasild Inseneribüroo
Ehitaja
Nordecon
Tellija
Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikool
Üldpind
9712m2
Projekt
2018 - 2020
Valmis
2020
Fotod
Tõnu Tunnel, Tõnis Kalve
Portreefotod
Kaupo Kikkas

  946

See ehitis on omamoodi hea arhitektuuri misjonär. Lisaks uutele töökohtadele aitab see hoone mõtestada ja vääristada enne üpris juhuslikku ning tuima ümbruskonda. Maja ees on omalaadne Semiramise rippaed ning seda pikendav jalutamis-lõõgastumisväljak. Linnas pole vist ühtki teist kohta, kus näeksime taolist lõpetatust – otsekohe on rajatud väga korralik haljastus, väikevormid, võimalused katuse all rattaid hoida, mugavalt istuda ja astuda. Projekt võiks kannustada paremat avalikku ruumi nõutama ka mujal. Arhitektuurselt on tekkinud kelmikas dialoog nõukogudeaegse arhitektuuriga – üle on võetud narvalik vägevus, modernistlik geomeetriline selgus, aga ka mõningad detailid, näiteks puidust rõdupiirded. Mastaapses majas on linnarahva lemmikuks tõusmas muidugi osati maasse kaevunud bassein, mis oma sinise totaalsuse ja otsekui koopasuudmest tuleva valgusega on ruumiliselt väga paeluv. Ääretult sümpaatselt on lahendatud magala. Selle keskmes on üllas aatrium, mida õilistavad lisaks ülaltvalgusele siseakendega puitseinad. Keskkond on meeldiv ning kutsub usinalt õppima ja tööle jääma.
Karin Paulus, arhitektuuriteadlane

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse arhitektuuriline kontseptsioon koosneb kahest osast. Esimese osa moodustavad hoone tüpoloogia ja asukoht ning teise osa hoone range ühetaoline struktuur ja sellele vastanduv maastiku paindlik muutumine.

Narva P. Kerese tänava äärne hoonestus koosneb peamiselt vabaplaneeringulistest „panelkadest“ ja „hruštšovkadest“. Õppekeskus sobitub banaalset situatsiooni häbenemata olemasolevasse keskkonda, rõhutades samas pikkuse dimensiooni. Maja erandlikkust rõhutab ka puidu kasutus nii konstruktiivselt kui visuaalselt. 

Õppekeskuse ja majutushoone esise maastiku ruumiliselt tugevad astmelised pinnavormid avavad ja peidavad majas paiknevaid funktsioone. Avalike ruumide, nagu fuajee ja basseiniruumi ees on maastik tasapinnaline või astmeliselt laskuv ning kinnistu keskel hakkab maastik astmeliselt kasvama, peites enda alla lasketiiru ja teenistussõidukite parkimisala. Astmeliselt kujundatud maastik täidab ühtlasi ka hoone perimeetrit kaitsvat funktsiooni

-1 ja 1. korruse moodustavad avalikud ja poolavalikud ruumid, mille võtab kokku betoonist kandekonstruktsioon. Puhta betooni eksponeerimine loob selge ja ühtse identiteedi avalikule fuajeele, harjutus-, puhke- ja tööruumidele ning ujulale, mille kohal olevat kolme majutuskorrust kannavad järelpingestatud betoontalad.

2., 3. ja 4. korruse majutusruumid on kokku monteeritud ristkihtpuitpaneelidest. Kolmel majutuskorrusel on ruumi 264 elanikule. Majutuskorruste fassaad on kaetud puitvoodriga ja korruste ehitamiseks kasutati kokku 727 Eestis toodetud ristkihtpuitelementi netomahuga 2113m³, mis teeb sellest hoonest suurima avaliku puitehitise Eestis.

Hoone puhul arvestati liginullenergiahoone saavutamiseks vajalike nõuetega. Uus õppekeskus on tervikuna madala energiatarbega, kus taastuvad ehitusmaterjalid, kompaktne ja energiasäästlik maht, kohapeal toodetud päikeseenergia ja hallveetagastussüsteemist jääksoojuse eraldamine tagavad madala energiatarbe kogu hoone elukaare jooksul.

Tekst: Markus Kaasik, Mihkel Meriste