Eesti Arhitektide Liidu Arhitekti Aastapreemia nominent 2020
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2020
Asukoht
Võru keskväljak, Võru linn
Arhitektuur
Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)
Meeskond
Risto Aim, Mirko Arras, Kaija Arroval, Helen Batista, Edgar Kaare, Kristo Klementi, Raiko Palm, Siim Porila
Ehituse projektijuht
TREV-2 Grupp
Masinate ehitaja
RMK-Invest
Tellija
Võru Linnavalitsus
Võistlus
2015
Avamine
2019
Fotod
Tõnu Tunnel, Paco Ulman, Villem Tomiste

  1988

Võru linn taastas keskväljaku näol oma ajaloolise linnasüdame, mis oli nõukogude perioodil ideoloogilistel põhjustel muudetud pargiks. Park pakkus küll kuumal suvepäeval varju, kuid varjas samas vaated teda ümbritsevatele arhitektuuriliselt silmapaistvatele hoonetele. Linna süda oli unne vajunud. Ajaloolise väljaku taassünd tähendas valgust, vaateid ja kujundlikult väljendudes võib öelda, et linna ajalooline süda hakkas taas tuksuma. Väljaku taastamine on märkimisväärselt suurendanud avalikkuse ja kinnisvaraärimeeste huvi ümbritsevate ehitiste korda tegemise vastu – mitmed seni tühjalt seisnud hooned on taas täitumas erinevate tegevustega. Väljakul on elustunud ajalooliste laadapäevade traditsioon ja linna tähtpäevad on saanud väärika koha nende tähistamiseks. Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud Võru keskväljak on eriline oma linnamööbli poolest. Sõna mööbel tuleneb ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Tänu liigutatavale mööblile on keskväljak pidevas muutumises, tal on alati just parasjagu toimuva sündmuse nägu: kord on siin laadaplats, siis kontserdisaal, talvisel ajal jõulumaa. Rahva seas on väga soojalt vastu võetud Võru linna vapipuu, kuuse istutamine keskväljakule ja selle kasutamine elava jõulupuuna. See väike armas jõulupuu koos ehtes linnamööbliga tõid Võrule juba 2019. aastal Visit Estonia parima jõulumeeleolu tiitli. Eks uus vana vajab siiski veel ka harjumist, kuid mida rohkem tegevusi keskväljakul, seda rohkem on seal inimesi ja seda rohkem tunnet, et meie kõigi ühine süda lööb!
Anti Allas, Võru linnapea

Eesti ühe noorima linna plaani koos kruntide numeratsiooniga koostas maamõõtja ja kartograaf Carl von Bonset 1785. aastal. Linna plaan koostati regulaarse tänavavõrgu ning täisnurksete kvartalitega. Linna keskust markeeris turuplats, mille ühel küljel kirik ja teisel teine, lisaks seminar, pangamaja, kõrtsid ja kauplused. Nõukogude okupatsiooni alguses 1950-ndatel istutati turuplatsile puud, et varjata kirikuid. Ajaperioodile omaselt ei hoolitsetud haljastuse eest mitte kunagi ja nii metsastus linna süda aastakümnega varjuliseks pargiks.

Võru keskplats on pärast renoveerimist uuesti linna kese nagu ta oli seda linna kavandamisel – kokkusaamise ja ajaveetmise koht linnaelanikule ja külalisele. 

Võru keskplatsi visioon jaguneb kaheks – statsionaarseks linnaruumiks ehk operatsioonisüsteemiks ja dünaamiliselt arenevaks programmiks, milleks on linnavidinate arendamine. 

Kavandatud plats ja selle elemendid lähtuvad olemasolevast linnaruumist ja selle väljakujunenud funktsionaalsusest, tuues esile maamärgid ja väärtusliku kõrghaljastuse. Operatsioonisüsteem seob platsi paiksed elemendid terviklikuks tegevusväljaks. Uue platsi loodav koosmõju genereerib seni söötis olnud hoonetele uue sisu.

Avalik linnaruum on pidevas muutuses elav sündmus, mille loovad linlased. Plats on pidevalt uuenev, elanike käe läbi ümberseadistatav ja uueks arendatav programm. Sündmuste genereerimiseks on platsile kavandatud linnavidinad (urban gadget) – iga hetke uueks looma. See on alles algus. Linnavidinad teevad operatsioonisüsteemist sündmusruumi.

Tekst: Villem Tomiste