Eesti Arhitektide Liidu Arhitekti Aastapreemia nominent 2022
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2022
Arhitektuur
Andro Mänd (Hoov AB)
Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid)
Tabasalu gümnaasiumi sisearhitektuur
Helen Oja, Raul Kalvo, Lauri Läänelaid (Inphysica)
Tabasalu kooli sisearhitektuur
Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (Pink)
Maasikuarhitektuur
Kaie Kuldkepp (NÜÜD arhitektid)
Projektijuht
Jaan Aru (Hoco)
Konstruktor
Arro & Agasild Inseneribüroo; Ehitusekspertiisibüroo
Tabasalu gümnaasiumi ja spordihoone lülitid
LS 990 must, Jung
Turva- ja evakuatsioonivalgustus
Awex, Silmani Elekter
Tellija
Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Kinnisvara, Harku vald
Ehituse peatöövõtt
Astlanda Ehitus
Projekt
2018-2019
Valmis
2021
Fotod
Tõnu Tunnel, Kaupo Kalda

  991

Vaimne ja füüsiline keskkond on omavahel tugevasti seotud ning õpiruum peab toetama iga koolipere liiget, nii õpilasi kui õpetajaid. Tabasalu Gümnaasiumi koolihoone ja õueala võlu seisnebki selles, et see on korraga nii akadeemiline kui ka kodune. Meie koolimaja võimaldab ennast hästi tunda nii neil, kes tahavad aktiivselt liikuda ja suhelda ning armastavad avarust, kui ka neil, kes soovivad leida omaette olemise nurka ja vaikust, keskenduda õppimisele ning olla eemal liigsest mürast. See koolimaja ei uhkusta suurte ebaotstarbekate pindade ega liialt eputava mööbliga. Kogu füüsiline ruum on loodud täpselt selleks, mis on tema eesmärk – turvaline ja õppimist soodustav keskkond igale koolipere liikmele.
Grete-Stina Haaristo, Tabasalu Gümnaasiumi koolijuht

Avaliku arhitektuurivõistluse tulemusel valminud hariduslinnak koosneb Tabasalu Avaliku arhitektuurivõistluse tulemusel valminud hariduslinnak koosneb Tabasalu riigigümnaasiumist (punase puitfassaadiga), mis on projekteeritud 360 õpilasele, Tabasalu kooli algklasside majast (halli ja kollase fassaadiga), mis on 550 õpilasele, ning spordihoonest, mis oma suure saaliga on mõeldud teenindama kogu valda.

Kompleksi kandvaks ideeks on sise- ja väliruumi maksimaalne integreeritus, mis loob hoone liigendatud mahtude vahele erineva iseloomu ja funktsiooniga alasid.

Hooned on paigutatud nii, et nende vahele jääv astmestik jagab majadevahelise ala kaheks. Põhja pool on nö ametlik lipuväljak, kus asuvad koolide ja spordihoone peasissepääsud ning mille astmestikku saab kasutada väliaktuste tribüünina. Astmestiku teine pool avaneb otse lõunasse ning on ülejäänud külgedelt hoonete abil tuulte eest kaitstud. Selliselt orienteerituna on lõunapoolsete terrasside kasutusaeg aprillist oktoobrini ning seetõttu on ka gümnaasiumi söökla paigutatud just lõunapoolse astmestiku kõrvale, et õpilased saaksid soovi korral süüa välisõhus.

Tellija soovil ei ole hoonetesse projekteeritud eraldi jahutust, seega on algklasside majal kasutatud päikesesirme ning gümnaasiumihoone ümber on päikesevarjestuspostidest „mets”, kuhu on integreeritud ka valgustid, lipumastid, rattahoidjad ja ventilatsioonikorstnad. Viimaseid ei ole teadlikult paigutatud hoone katusele, sest hoonetekompleks on piki Nooruse tänavat kaugelt vaadeldav.

Gümnaasiumi lõunapoolses osas olev välikorvpalliväljak markeerib võimaliku juurdeehituse asukohta. Algklasside hoone on kavandatud pesade süsteemis, mille kolme paralleeliga õpipesad on koondatud ümber keskse aatriumi. Õpipesadesse saab otse õuest ning pesade vahel paiknevad laste mängualad.

Hoone kandekonstruktsioonid on peamiselt monteeritavast raudbetoonist, välisseinad kolmekihilistest betoonpaneelidest. Gümnaasiumi seina välispinda katab puitribistik, põhikooli seinapaneelid on valatud musta pigmenti kasutades vertikaalse triibutusega reljeefsesse vormi.

Tekst: Andro Mänd