Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2021
Autorid
Kersti Lootus, Katri Soonberg, Marge Kõrgekuhi, Kadri Uusen, Kiur Lootus, Siim Lootus (Lootusprojekt)
Foto
Ingrid Sembach-Hõbemägi

Eesmärk on muuta Keila keskpark kui linna üks kõige kesksem roheala kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Projektiga lahendati teed, valgustus, inventar (pingid, prügikastid jm väikevormid), purskkaev ning haljastus. Kuna tegemist on Keila ajaloolise kalmistu alaga, siis pargile uue näo andmisel lähtusime seisukohast, et aja möödudes pargiks kujundatud vana ajaloolise kalmistu mälestuste kandjaks on sümbolid.

Sõna „sümbol“ on pärit kreeka keelest ja tähendab märki või tunnust, mille ülesanne on edastada informatsiooni mingist spetsiifilisest ideest või objektist. Need on informatsiooni kandjad, mis toimivad erinevatel tasanditel – emotsionaalsel ja intellektuaalsel, spirituaalsel ja materiaalsel, igavikulisel ja ajutisel jne. Sellist sümbolite keelt kasutati ka Keila keskpargi projektis, taotledes Ajaliku ja Ajatu tähtsustamist.

Keila pargi näol on tegemist liigirohke kõrghaljastatud pargiga, millest säilitati võimalikult palju. Park on ka hea näide sellest, et väikelinna keskväljak võib koosneda mitmest eriilmelisest alast ja need ei pea olema kivised ja puudevabad.

Maastikuarhitektuursed eesmärgid ja printsiibid:

  • Säilitada kõik elemendid, mis on täna vanast kalmistualast alles – rõngasristid, põõsastikesse kokku kogutud kivid ja mälestuskivid jäeti puutumata, kuivõrd need on osa pargi identiteedist.
  • Lisada ajaloolisele kalmistupargile kasutusvõimalusi, ent samas anda sümbolite keeles märku, et tegemist on esivanemate matusekohaga.
  • Luua park, et sinna tuleks erineva vanuse ja erinevate huvidega inimesi igal aastaajal, igal kellaajal ja iga ilmaga. Põhiteede ristumiskohtades asuvad erineva funktsiooniga platsid.

Tekst: Kersti Lootus