Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominent 2024
Arhitektuur (1935)
Eugen Habermann, Herbert Johanson, Ferdinand Adoff
Sisearhitektuur
Margit Argus, Katariina Teigar (studio ARGUS)
Kaasa töötasid
Anet Lukas, Marit-Brit Tamme, Maria Uiboaid, Agota Maziliauskaitè, Kadri Kerge, Maris Kerge
Peaprojekteerija
studio ARGUS
Tellija
Eesti Pank
Ehitaja
Tarrest LT
Fotod
Tõnu Tunnel
Asukoht
Estonia pst 13, Tallinn

Näita kaardil
  218
TAGASI

Projekt oli väga keeruline ja suurte väljakutsetega – kontseptuaalselt oli vajalik kunagisse panga teenidussaali tekitada büroo, kus oleks tagatud töötajate segamatus, füüsiline eraldatus ning turvalisus. Paljud töötajad tegelevad menetlustoimingutega, mis on konfidentsiaalsed. Sisearhitektid oskasid ja suutsid need nõudmised ellu viia ja, mis väga oluline, avada ühe Eesti suursuguseima saali kogu tema mahus. Interjöör on minimalistlik, lakooniline ning õhurikas – mitte suruv ega ahistav. See on suurepärane saavutus, sest kogu ajalooline kujundus säilitati või taastati võimalikult originaali lähedaselt. Kuubikute siselahendus on funktsionaalne, rahulik ja kena. Oleme sisearhitektidele tänulikud ja vaimustunud nende professionaalsusest.
Rait Roosve, Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja

Eesti Pank resideerub väärikas hooneansamblis, mille üks tuntumaid osi on 1935. aastal valminud tipparhitektide Herbert Johansoni, Eugen Habermanni ning insener Ferdinand Adoffi projekteeritud pangamaja. Sealne ajalooline peasaal on aga nüüd saanud kaasaegse kihistuse ning renoveeritud modernseks kontoripinnaks –arhitektuuripärand on sobitatud väärikalt uusimate tehnoloogiliste lahendustega.

Varem täitis esinduslikku pangasaali sisearhitekt Mait Summataveti projekteeritud kahetasandiline struktuur, mille tugipostid meenutasid pliiatseid – sealt ka saali iseäralik nimi. 2000. aastate algul valminud sisekujundus ei seostunud aga enam tänaste infoajastu nõuetega, seega hakkas Eesti Pank ruumi ümber mõtestama ning korraldas 2022. aastal arhitektuurivõistluse. Lähteülesanne oli hästi keeruline, muu seas oli muinsuskaitselistel põhjustel välistatud saali seinapindade muutmine ja nendesse sekkumine. Konkursile esitasid oma nägemuse sisearhitektide Margit Arguse, Maris Kerge ja Kadri Kerge juhendamisel Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased. Pakutud idee põhines ruumi jagamisel modulaarseteks kontoriboksideks, millega täideti mitu olulist nõuet, ning selle ettepanekuga konkurss ka võideti.

Eesti Pank jätkas koostööd bürooga studio ARGUS ning ühiselt hakati kontoribokside süsteemi edasi arendama. Sisearhitektidel tuli luua bokside erilahendus, arvestades arvukate turva- ja kliimanõuetega. Ülesandele lisas keerukust pangasaali tulevane funktsioon – seal töödeldakse konfidentsiaalset informatsiooni, ent samal ajal on ruum eri hooneosade vaheline transiitala. Sisearhitektidel tuli vaeva näha, et uued tööruumid meeldivaks ja õdusaks muuta, samuti töötati põhjalikult eriosadega – kogu tehniline süsteem on peidetud lae sisse või boksi põrandasse, ühtlasi on väiksel ruumimahul reguleeritav sisekliima. Lisaks on bokside akustika kõrgetasemeline, vältimaks tundliku info lekkimist. Studio ARGUS oli pangasaali renoveerimise juures ka peaprojekteerija rollis, mis oli kasulik uus kogemus.

Renoveeritud pangasaal on ülimalt kaasaegne, ent selle kõrval ei ole kuhugi kadunud 1930. aastate väljapeetud hõng. Rahamaailm on viimase kahekümne aastaga pöördeliselt muutunud ning nüüd on ruum sellega kaasa tulnud.