SIIN TULI ÜHTE RUUMI majutada laste jaoks põnev ja kaasav tegevuspaik ning keerulised teemad nagu poliitika, riigivalitsemine, demokraatia, ajalugu. Pidime arvestama eri vanuste ja keeltega ning kas tullakse üksi või grupiti. Ühistel koosolekutel kuraatoritega arutasime lisaks ruumiküsimustele ka laste ning pedagoogikaga seotut. Meie meelest on oluline väikeste külastajate endi algatuslikkus. Siin ei ole kindlat rada, mis tuleb läbida. Asjad on lapse kõrgusel, ta ise uurib ja otsustab. Proovisime teha natukene nagu ussivabariigi, et saaks ka ronida-turnida-rullida, ja vaikseid soppe üksi olemiseks.
IDEID AMMUTASIME enda lapsepõlvest. Kadri eredaim ruumielamus oli väiksena ringiliikumine – kus sai käia ruumides nii, et jõudsid taas alguspunkti, vahepeal tagasi pöördumata. „Laste vabariigis” võib ronida näiteks ruumi keskel asuvas majas. Projektis oli see vägevamgi, aga selgus, et põrandapaneelid poleks nii suurt raskust kandnud. Pidime maja lihtsustama: nüüd on see ilma teise korruseta, aga siiski eri tasapindadega. See on mõnus ja ei meenutagi sees olles maja.
Illustraator Kristina Tordi loodud värvikate tegelaste puhul oli oluline, et neid on täiesti igasuguseid (nagu ühiskonnaski) ja nad ei korda liiglevinud rolle.