Eesti Arhitektide Liidu Arhitekti Aastapreemia nominent 2023
Eesti Arhitektide Liidu Elamu preemia nominent 2023
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2023
Arhitektuur
Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid)
Kaasa töötasid
Laura Pint, Janek Maat
Konsultant
Insener Heiki Meos
Ehitaja
Ehitus5ECO, HS Services, Orku Ehitus
Pindala
32m2
Projekt
2022
Valmis
2023
Fotod
Tõnu Tunnel

  802

Meid ümbritsev ruum mõjutab meie käitumist, meid rahustades või närviliseks tehes. Kas talitame tasa ja targu või kiirustame. Kas istume ja oleme või sätime ja kohmitseme. Kloogaranna maamaja asub rongijaama kõrval. Kloogaranda minek algab rongi peale astumisega: rongis hakkab aeg muutuma. Järgmised kolmveerand tundi möödub siin. See on osa kogemusest: teel oled juba pooleldi kohal. Kloogaranna maamaja on loodud lastega perele aastaringseks kasutamiseks. Sügisest kevadeni on külm: siis on maamajas eriti hea. Külmal ajal võtab maja kütmine paar-kolm tundi, enne kui saab pusaväele võtta. Aeg aeglustub, kui kamina ees istuda. Vaatame tuld või aknast välja. Loeme. Oleme iseendaga. Või teistega. Ruum suunab (või sunnib) kohal olema. Keskenduma ühele asjale korraga. Aktiivselt puhkama. Oluline on asju teha nii hästi kui võimalik, mitte nii kiiresti kui võimalik, nagu kirjutas Carl Honoré rahuliku, inimliku elutempo ülistuseks. Kui hakkab soe, siis on nii nagu ikka. Lõhnad ja helid, eluvaim, mis tuleb tagasi ning kutsub õue mere äärde jalutama, kogema meretuult või metsakohinat. Ka toas saab loodusega ühes olla: selleks on suur klaassein. Kui hakkab külm, peab liigutama – või saab tagasi tuppa tulla. Saab jalutada heas avalikus ruumis rannas laudteedel, aedlinnas, mere ääres, metsa all, liivaluidete vahel või oja ääres. Saab rattaga Arvo Pärdi keskusse. Piisavus, see on oluline. Ei midagi ülemäärust. Piisav miinimumkoht või minimum viable place. Niitma. Sättima. Ootama. Üle pingutama. See on rahustav ruumikogemus.
Pärtel-Peeter Pere, omanik

Lähteülesandeks oli kiirelt ja kergelt ehitatav, samas eriline olemispaik, mis ei vaja aeganõudvat ehitusloa menetlust ja oleks hinnalt sõbralik.

Nii sündis metsast inspireeritud maja. Algusetapp oli nagu krokii, kus kiirete pintslitõmmetega kas tabad või ei taba modelli olemust.

Sodised esmased mõtted tekkisid kipelt: kõik, mis oli pikalt peas kuju võtnud, sai paberile pandud. Edasi järgnes arvutitöö ja sealt edasi töö platsil tellijatega teemasid läbi arutades ja veel hiljem meistrimeestega töövõtteid üle täpsustades.

Maja sai paika krundil jalutades ja oksaraagudest tikkudega asukohta timmides.

Lapsed tegid kodus papist mudeli, kontroll oli seega ülipädev ja asjalik.

Tulemuseks on minimaalne sekkumine loodusesse ja ühtegi puud langetamata hoone.

Suured luugid ja lükandsein avavad ja sulgevad piiri metsa ja eluruumi vahel. Trepp on järsk ,tekib puu otsa ronimise tunne.

See on elamine looduses, mitte primitiivne, vaid linnaelule täielik vastand ja meeldiv vaheldus.

Vari, vihm, tuul, valgus, lumi, heli mängleb hoone seinal ja siseruumis, tekitades meeldiva segu organiseeritusest ja juhuslikkusest.

Välisilme on rustikaalne, omamoodi karm. Siseruumi hubasus tekib puidu soojusest, heledusest, loomulikkusest.

Maamaja on loodud lastega perele aastaringseks kasutamiseks. Külmal ajal hoone kütmine võtab paar tundi aega, mis loob ruumikogemuse: aeg aeglustub, sest kütmine suunab inimese kamina ette. Kohal olema. Aktiivselt puhkama.

Hoone põhjustatud liikuvuse süsinikujälg on null, kuna sinna saab ühistranspordi ja rattaga. Majake asub kohaliku rongijaama, bussipeatuse ja rattaparkla kõrval.

Välislaudis on asetatud nii, et tekiks võimalikult vähe jääke. Lattide liitekohad tekivad vastavalt saematerjali pikkusele.

Tulemuseks on geomeetriline mets.

Peeter Pere