Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2017
Asukoht
Suur-Laagri 12, Tallinn, Tallinn
Arhitektuur
Margit Mutso, Madis Eek (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso)
Tellija
Mart Tõevere, Rasmus Rask
Ehitaja
Bauschmidt
Projekt
2014
Valmis
2016
Fotod
Reio Avaste

  27

Milline oli hoone arhitektuurne lähtepunkt?

Arhitektuuri lähtepunkt oli Kalamaja. Soov oli tabada seda Kalamaja metafüüsilist poeetilist lummust, mida on kerge tunnetada, aga raske lahti seletada – seda, mida tekitavad puitasumite ligi saja-aastased majad oma pisut kurioossete rütmide, detailide, kohati kohmakate proportsioonide ja omalaadse juhuslikkusega.

Kalamajale on omane, et maja tänava- ja hoovifassaad ei ole päris samas võtmes. Mõnikord on hoovilahendus isegi põnevam ja detailirohkem kui tänavaäärne majasein. Sama loogika on selles majas: tänavafassaad on rahulikum, üldpilti sulanduv, hoovi pool on mängulisem, verandalik peenekoelise puidumustriga.

Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?

Kuidas luua uus kalamajalik hoone nii, et see ei mõjuks saamatu koopia ega sisutühja fassaadikaunistusena, et oleks moodne, aga n-ö hingamisrütm oleks vanade olijatega samas taktis? Kalamaja majadel on tihti ootamatud väljaasted – mitte ainult nurgamajadel, vaid ka tänavafassaadis. Need on piirkonnale iseloomulikud detailid, mida aga praegusajal interpreteerida hästi ei saa, sest planeering ei anna selleks üldjuhul võimalust. Maja on tänava ääres kindla ehitusjoonega ja sellest üle minek on võimatu.

Tänavapoolsel fassaadilahendusel on siiski sarnast elementi kasutatud, paraku küll peaaegu tasapinnaliselt. Esialgne plaan oli selle juures taaskasutada vanu elektrijaama aknaid, selle järgi said valitud ka väljaaste proportsioonid. Viimasel hetkel selgus siiski, et see on tehniliselt väga keerukas ja majanduslikult ebaotstarbekas (saavutada nõutav soojapidavus, restaureerimine). Nüüd on uued aknad vanade tehaseakende proportsioonidega ja väljaaste on sellele majale natuke suur – väike proportsiooniviga, mis on aga Kalamajale iseloomulik.

Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?

Koostöö tellijatega. Kui tellija eesmärk on saada hea maja, kui ta usaldab arhitekti ja on valmis ka ebastandardseteks lahendusteks, siis on see arhitektile suur rõõm. Detailplaneering lubas siia suuremat maja, aga see oli tellijate soov, et maja jääks rohkem Kalamaja mõõtu. Tagumine hoovimaht sai väiksem ja selle peale sai tehtud katuseterrass.

Viimistluses oli projekt esialgu kooskõlastatud heleda laudisega. Söestatud puidu kasutamise pakkusime alguses välja, aga kuna sellises mahus pole seda Eestis enne kasutatud ja kogemus puudus, jäi see mõte kõrvale. Mingil hetkel tuli aga tellijal plaan, et proovime ikka. Söestatud puit fassaadimaterjalina on ühelt poolt esteetiline valik – söestatud pinna krokodillinahka meenutav faktuur on lummav, seda on põnev ka väga lähedalt vaadata. Teisalt on see praktiline valik. Vana Jaapani tehnika Yakisugi, mille puhul puidu pealmine kiht söestatakse, annab puidule vastupidavuse nii ilmastiku, kahjurite kui ka süttimise vastu. Sellel majal on puit kaetud lakiga, mis takistab määrdumist ja annab lisa-tulekaitse.

 

Küsis Karen Jagodin

Eesti arhitektuuripreemiad 2017