Idee Tartu kesklinna pargid elurikkamaks muuta sündis ligi kuus aastat tagasi. Tartu oli toona otsustanud kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks ja välja kuulutanud ideekonkursi. Maastikuarhitektidena mõistsime, et seda võimalust, et pargid ja maastikukultuur kultuuripealinna tuules püünele tõsta, ei saa mööda lasta.
Alates 2020. aasta kevadest on Tartus katsetatud eri viisidega, kuidas linna elurikkust tagasi tuua. Keskpargis on osasid pargialasid niidetud vähem, Uueturu parki on loodud linnaniit ja linnarohtla, Vabaduse puiestiku üks osa on kujundatud linnasaluks. Nii süsteemselt pole Eesti haljasalade elurikastamist varem ette võetud.
Projekti vältel on lisaks tegeletud kommunikatsiooni, hariduse, teaduse, töötubade, näituse ja kõige muuga, mida on vaja teha mõtteviisi muutmiseks maastikuarhitektuuris ja väliruumis. Projekti suurim väärtus on linna rohealade ökoloogilise taastamise viiside katsetamine, kuid sama oluline on pidev selgitustöö (isiklikult, töötubades, tuuridel, telefonitsi, ajakirjanduse veergudel, istutustalgutel, koosloomes), miks on vaja linnad rohelisemaks ja elurikkamas muuta.
„Kureeritud elurikkuse“ lisaülesanne on harjutada peale kasvavat põlvkonda linnaloodusega. Kui praegused lapsed kasvaksid üles eluvaeses keskkonnas, oleks see nende jaoks hiljem normaalne ja nad ei oskakski paremat keskkonda nõuda. Uuringud näitavad, et mida elurikkam on linn, seda rahulikumad on selle linna elanikud, seda tervemad on nad nii vaimselt kui füüsiliselt. Hea linn on selline, kust õhtuti ja nädalavahetusel ei pea loodusesse põgenema; oluline on, et elurikka looduse keskel saab olla ka linnas, veel enam südalinnas.
Tekst: Merle Karro-Kalberg
257 
TAGASI
