Küsimustele vastas Sulev Nurme.
Milline oli õpperaja olukord teie kätte tulles ja millega pidi uut keskkonda rajades arvestama?
Rada oli lagunenud ja kohati läbimatu, peenest ümarpalgist vaateplatvormid olid pehkinud ja varisemisohtlikud. Arvestada tuli ala äärmuslike niiskustingimustega ning sellega, et osa alast kasutatakse lammaste karjatamiseks ja et enamus rajast oleks kasutatav ka liikumispuudega inimeste jaoks.
Milline oli kavandatud õpperaja maastikuarhitektuurne lähtepunkt?
Kavandi üks lähtekoht oli luua õppe-matkaraja funktsioone täitev mahuline lahendus, mis ühelt poolt eristuks loodusest ja samas sulanduks sellesse – et ala dominandiks üldpildis oleks loodus. Teine lähtekoht oli arvatavasti soov anda suhteliselt funktsionaalsetele ja etteaimatava konstruktsiooniga rajatistele Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tavapraktikast pisut erinev lähenemine.
Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?
Ilmselt puuetega inimeste liikumiseks mõeldud platvormidele vajalike kaldteede võimalikult ruumisäästliku lahenduse väljatöötamine nii, et platvormid ei kujuneks seejuures hiigelsuureks. Samuti oli paras proovikivi tellija soovil õpperaja PVC-materjalist aluskonstruktsiooni lahendus. Teadaolevalt pole taaskasutatud plastist tehtud profiile RMK matkaradade tarindites varem sellises mahus kasutatud.
Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?
Võimalus katsetada uusi asju, kuid kindlasti töötada ka kauni maastikuga. Ja muidugi tuleb mainida meeldivat koostööd RMKga, keda sellel objektil esindas Üllar Soonik.
Küsis Karen Jagodin