Sisearhitektide Liit / aastapreemia 2018 nominent
Asukoht
Kakumäe, Tallinn
Autor
Taso Mähar
Tellija
Eraisik
Valmistaja
Berg Interiors
Fotod
Maris Tomba

  683
TAGASI

Šotimaal käies jäid mulle silma mälestuspingid mäenõlvadel. See tundus nii sümpaatne – meenutada oma lähedast kaunist vaadet imetledes. Abikaasale meeldis päikese loojumist silmitseda ja kunagi arvestas Taso ka me kodu sisekujundust luues, et võiksime loojanguid näha. Pingile on leitud hea, ebatraditsiooniline lahendus. See valmis kaks aastat pärast mu abikaasa surma ja kui pingil esimest korda istusin, tundsin suurt rahu, lõpetatuse tunnet. Hea kogukas on see ka, mahume terve perega peale.
Marju Kern, tellija

PINK ON LOODUD varalahkunud Peeter Kerni mälestuseks. Starmani asutajana oli Peeter visionäär ja nii see sai lese palvel seljatoele ka kirja. Pink asub Kakumäe pangapealsel, kus Peeter käis õhtuti jalutamas ja mõtisklemas.

ESIMENE KORD vaatasin koha üle 2016. aasta lörtsisel sügispäeval, kuigi paik oli tuttav – ka Kernide maja oli kunagi meilt tellitud. Ja hauakivi tegin… Tähtaega ei antud.  Kuna seal on väike astang, siis tekkis mure, ega pinnas tormidega ära ei lagune.

EI TAHTNUD SINNA linlikku disainpinki. Pealegi pidi see raske ja vandaalikindel saama.Tuli lauahunniku mõte. Staabel –lauavirna nimetatakse nii. Ja staabeldamisel jäetakse ikka õhku vahele. Üks pruss, mis sai seljatoeks, viitab, e töö on pooleli jäänud… nagu Peetrilgi jäi.

Tegin mõned väikesed maketid. Algul vaatasin, kuidas 2.40 mõjuks, aga kolmemeetrine oli parem. Selleks, et saada ettekujutust mahust, pingi suurusest, ostsin pakendikeskusest pappkaste ja teipisime need kohapeal kõva tuule käes kokku.

MIKS MÄND? Ega igas puidufirmas olegi nii suuri prusse, mändi oli. Palkide mõõdust sõltus ka see, et kasutasin just kuut lauda. Toetavaks konstruktsiooniks on nelikantteras. Püüdsime anda pinoteksiga tooni, mis on päikest saanud puidul ja vanadel majadel. Kitsa kallasraja tõttu tuli pingi paigaldamiseks kõik detailid ükshaaval üles viia.

ILUS on see, mis on lihtne. Teinekord on mõnd lihtsat, meeldejäävat asja raskemgi teha.

Sellisel pingil ei peagi olema mugav istuda. Eks igaüks leiab oma asendi, kasvõi lamaskleda saab. Võid küünarnukiga seljatoele toetuda. Ega see olegi niivõrd pink kuivõrd objekt või skulptuur.

Kui pink sai valmis, istusime sellel koos Peetri lesega ja vaatasime merd. Olen hiljem veel mõned korrad käinud, et näha, kas pink on ikka alles. Lauad on ilusti praguliseks muutunud. Nagu elugi, mis teeb trikke, lõhed tulevad sisse ja see on loomulik nagu surmgi.

Taso Mähar

Ruumipilt 2018