Oleme PERGi uue majaga esimesest päevast peale harjunud, kõik on tõeliselt loomulik ja helge. Samas tasakaalustavad puidu- ja valgusrikast ruumi mängulised värvid oma nüanssidega. Meil on isegi kuu aega pärast õppetöö algust iga päev midagi uut avastada.
Indrek Lillemägi, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht
Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut toetavat keskkonda. Seetõttu on mul eriti hea meel, et Riigi Kinnisvara on just riigigümnaasiumite puhul väga palju puitu kasutanud. Ka kooliperede tagasiside on olnud hea.
Pelgulinna koolimajast on puidust koguni 85%. Kuna tegemist on avaliku hoonega, siis näitab see eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte – puidukasutus on suuremastaapsete hoonete juures võimalik ja see näeb ka hea välja. Keskkonnakallakuga riigigümnaasiumiga sobib hästi kokku ka see, et tänu puidu kasutamisele on hoone keskkonnajalajälg oluliselt väiksem.
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Lähenedes Pelgulinna riigigümnaasiumi uuendusliku vormiga kihvtile hoonele, on algul raske uskuda, et see asub Tallinnas. Koolimaja moodustub kolmest selgest ruudukujulisest mahust ning on äratuntav puitribistikuga fassaadi poolest. Büroo PINK loodud sisearhitektuur on sama eripärane ja tabav.
Kuna Pelgulinna riigigümnaasiumi õppe fookuses on keskkonna- ja kliimaküsimused, siis oli soov peegeldada seda ka koolimaja interjööris. Tarmo Piirmetsa ja Anni Leo eesmärk oli hoone sisemuses jätkata terviklikku arhitektuurset kontseptsiooni, mille loomisel on silmas peetud jätkusuutliku arhitektuuri põhimõtteid. Maja üldkonstruktsioonid on peamiselt puidust, mistõttu on seda materjali kasutatud mõnuga siseilmeski. Puidust kassettlaed, heledad sisevoodrilauad ja ribid loovad õdusa atmosfääri, mis lõhub stereotüüpi koolist kui konservatiivset asutusest. Hoones orienteerumiseks on sisearhitektid võtnud kasutusele värvisüsteemid, mis aitavad eri ruumidel vahet teha. Kuna majas viibivad peamiselt noored, siis on värvikombinatsioonid julgelt piirekompavad.
Hoone keskne element on vaba vormiga puidust astmestik. Projekteerimise käigus selle maht suurenes, nii et nüüd moodustab esimeselt teisele korrusele suunduv astmestik ühtse terviku teise ja kolmanda korruse vahelise trepistikuga. Astmetel saab puhata ja niisama suhelda, samuti on seal võimalik õppetööd teha. Vajadusel toimib see paik lavana. Sisearhitektid soovisid, et astmeid saaks kasutada ilma lisamööblita, kuna olemuselt ongi need üks suur iste.
Sise- ja väliruumi sidumiseks on istutati majja sisse lopsakat kõrghaljastust. Kõrge puu leiab näiteks ruumikast sopistustega raamatukogust, kus sel on võimalik veelgi sirguda. Samamoodi kasvavad ja arenevad koolis gümnasistid. Koolimajal on veel kaunis ja avar spordisaal, mis suurte klaaspindade tõttu justkui valguks ümbritsevasse puistusse. Spordisaalis, nagu mujalgi koolimajas, figureerivad sinakasrohelised toonid, rõhutades looduslähedust ja luues sumedat olustikku.
Pelgulinna uhiuues õppehoones on hea ja helge olla. Nutikas arhitektuur soosib riigigümnaasiumi eripärast õppemetoodikat. Usutavasti kaalub nii mõnigi täiskasvanu tõsimeelselt koolipinki naasmist, kui oleks võimalik õppida niivõrd innustavates ruumides.
Pelgulinna riigigümnaasiumi puhul istutati puidust koolihoone seeme juba arhitektuurivõistluse lähteülesandes. Eesmärgiks oli luua keskkonnaalase suunaga riigigümnaasium, mille hoone ka ise näitlikustaks keskkonnateadlikuma ehituse võimalusi. Asukoht Merimetsa parkmetsa veerel on värav linnaruumi ja looduskeskkonna vahel. Siin on hoone, maastik ja mets omavahel toetavas dialoogis, moodustades uue terviku ning sulandudes kohati üksteiseks. Lisaks vahetult metsa valguvatele õppevõimalustele toimub sulandumine ka materjaliesteetika kaudu – hoone fassaadipuidul lastakse teadlikult elada oma elu ning ilmastiku käes halliks minna.
Ühtekokku 1080 õpilasele ja 120 õpetajale mõeldud hoone on kui väike maailm pähklikoores, justkui linn, mille tänavad, avarad väljakud, vaatelised sihid ja sümbolobjektid loovad kooliperele põneva ruumilise keskkonna, toetades õppimist lisaks klassiruumile ka kõikjal mujal, nii sise- kui väliruumis. Keskväljaku rolli kannab läbi kolme korruse kulgev, looduslikku mäekülge matkiv puidust astmestik, mis seob hoone korrused ühtseks tervikuks. Mäeküljele omane ebakorrapärane vorm kutsub ennast loovalt kasutama – õppetööks, suhtlemiseks, suurema ürituse publikualana. Kolme troopilise puu paigutamine siseruumi hägustab tavapäraseid sise- ja väliruumi piire, mida füüsiliselt aitavad ületada esimese korruse söögiala, raamatukogu ja fuajee otsepääsud välialale.
Puit on hoones lisaks kandekonstruktsioonile võtnud palju eri rolle, olles nii sile ja soe pink, perforeeritud akustiline paneel kui ka voolujooneline trepi käsipuu. Tubaste rollide kõrval on peaosa välisilmel – ruumilisel sõrestikul, mis lisaks päikesevarjestusele loob ümber hoone kulgeva pinkide ja pesade maastiku.
Mitmekülgse funktsionaalsusega väliala sees on ruumi jäetud ka loomingulisele sekkumisele – keskse liikumistee servas paikneb välinäituste ala, kus linnakodanikud saavad vaadelda õpilaste kujundatud ja igal aastal uuenevat maastikku.
Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass
959 
TAGASI
