Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia 2023
Arhitektuur
Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS)
Margit Aule (LUMIA)
Birte Böer
Sisearhitektuur
Margit Argus, Elo Liina Kaivo (studio ARGUS)
Margit Aule (LUMIA)
Konsultant
Artur Ümar
Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus)
Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt)
Maastikuarhitektuur
Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Sulev Nurme (Artes Terrae); Britt Mäekuusk (Projektibüroo)
Ekspositsioon
Margit Argus, Elo Liina Kaivo, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Erika Saks, Jüri Lõun, Kersti Tuhkru, Sigrid Randoja, Kristina Aruvee (PULT)
Konstruktor
Projektibüroo, ARC Projekt
Tellija
Põltsamaa Vallavara
Projekt
2020–2021
Valmis
2023
Fotod
Tõnu Tunnel, Terje Ugandi

  639
TAGASI

Olgugi et esialgsest arhitektuursest terviklahendusest tuli seoses ehitushindade kallinemisega välja jätta mitmed atraktiivsust või funktsionaalsust toetavad lahendused (näiteks lükkusid tulevikutöödeks müüripealsed käiguteed ning väravahoone lift, ventilatsiooni- ja kellatorn), on tänaseks üksjagu siiski saavutatud. Päästeti piirkonna auks ja uhkuseks olev pärandiobjekt lõplikust hävingust ja taastati selle väärikus. Üks väike kohamuuseum on kasvanud suureks ja muutunud minevikupärandit elustavaks laia kasutusspektriga külastuskeskkonnaks. Nii kliendi- kui arhiivialade rajamisel püüdsime väärtustada taaskasutust, näiteks väravahoone kinosaali toolid on toodud Rahvusraamatukogust. Lisaks sellele, et on tugevnenud väikese kohamuuseumi konkurentsivõime ja hüppeliselt kasvanud külastatavus, on uuendustel positiivne mõju ka kogukonna ühtsusele ja uhkustundele, piirkonna mainele ja turismiatraktiivsusele. Terviklik ja tugeval ajaloolisel narratiivil põhinev teemaruum loob eelduse uute traditsioonide tekkeks, sest avardunud on ka ajaveetmise ja sündmuskorralduse võimalused. Põltsamaa lossikompleks on ilmekas näide sellest, mida ühe väikese valla ja väikese kohamuuseumi raames on võimalik ka lühikese ajaga korda saata, kui on motivatsioon ja muu vajalik: realistlik rahastusseire, suuremahuliste projektide kirjutamise oskus ja nende paralleelse elluviimise võimekus, taaskasutuse väärtustamine ning tihe koostöö kohaliku omavalitsuse, rahastajate ja tugiinstitutsioonidega. Vaatamata viimaste aastate välistele kriisidele (koroona, sõda, pöörane inflatsioon) suudeti 3,5 aasta jooksul ellu viia ligi 20 rahastusprojektist koosnev investeering, kogumaksumusega ligi 4,6 miljonit eurot (sh Põltsamaa valla omaosalus).
Egle Oja, Põltsamaa loss, juhatuse liige

Arhitektuuriansambli ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse, mil ordumeister Otto von Rodensteini juhtimisel ehitati jõe paremale kaldale kastell. Sajand hiljem ehitati müüri idanurka konvendihoone. 16. sajandil sai Põltsamaast Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents. Kindlusest kujundas aadlipaleed 17. sajandil Hermann von Wrangel, millest omakorda Woldemar Johann von Lauw ehitas 18. sajandil uhke rokokoo stiilis palee. Kuid paraku sai see vägev kompleks 1941. aasta põlengus kõvasti kannatada, mille tagajärjel säilisid vaid müürid. Ka kõige erilisemat – meil nii haruldast rokokood – jäädvustavad vaid fotod. 1970. aastatest on kompleksi tasakesi kohendatud, kuid väravahoone ja uhke konvendihoone jäid tuultele ja vihmadele räsida.

Lossikompleksi rekonstrueerimise väljakutse seisnes mitte ainult ajaloolise säilitamises, vaid ka uue lisamises, luues sümboolse silla mineviku ja tänapäeva vahel. Konvendihoone uhke tornikuppel markeerib ajaloolist kuju ning pakub vaateid üle Põltsamaa – nii nagu see kunagi vaenlase eest kaitsmisel oluline oli. Tornikuplisse viib looklev trepp, mis on kujundatud selliselt, et tornist avaneksid erinevad vaated. Nüüd on hooned kaetud valtsplekk-katusega ning pakuvad oma perforeeritud plekist käiguteede ja betoontreppidega unikaalseid teekondi läbi ajaloo.

Kui meie tööga alustasime, olid hoonetest järel ainult müürid, mis olid lausa varisemisohtlikud. Analüüsisime liikumisi erinevate hoonete vahel ja nende sujuvat ühendamist treppide ja käiguteedega. Tulenevalt kompleksi suurusest ja eelarvelistest piirangutest on tänaseks realiseeritud vaid osa planeeritavast. Tulevased plaanid hõlmavad muuhulgas kaitsekäikude ja terasest galerii taastamist ümber kaitsemüüride, mis oleksid kui pilk tulevikust kunagisse hiilgusesse.

Hoonete müüride ajalooline kehand on hoolikalt säilitatud konserveerival meetodil, eesmärgiga peatada lagunemine ning võimaldada jätkata lossi loo jutustamist tulevastele põlvkondadele. Uued lisandid mõjuvad kui delikaatne austusavaldus ajaloolisele pärandile, kombineerides väärtuslikud kihistused kaasaja puudutustega. Kõik lisanduv uus on selgelt kaasaegse disainikeelega ja eristub vanemast kihistusest.

Lisaks hoonetele tegelesime ka lossihoovi ja lavaga, mida võib nüüdseks tinglikult nimetada ka Põltsamaa keskväljakuks. Lava arhitektuur on võimalikult neutraalne ja vormilt lihtne ning jätab ajaloolised hooned siiski domineerima.

Margit Argus, Eliise Harjaks