115 
TAGASI20. sajand on Eesti linnade kujunemisloos tõeline linnastumise ajastu: linnadest said siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja sajandi keskpaigaks ületas linnaelanike arv maal elavate inimeste oma. Kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima ja selles võttis määrava rolli endale avalik võim: loodi vajalikud institutsioonid ning linna plaanist kujunes linna arengut ja selle ruumilist tulevikku visioneeriv ja reguleeriv dokument.
Raamat annab ülevaate 20. ja 21. sajandi alguse linnaehitusest läbi erinevate võimuperioodide, käsitledes nii paberile jäänud kui ka realiseerunud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Tehnoloogilise arengu ja vahelduvate poliitiliste süsteemidega korraldati mitmel korral möödunud sajandil Eestis ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud printsiibid kui ka arhitekti-planeerija roll. Neid muutusi käsitletakse raamatus eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjuseid, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks nagu neid täna teame.
Koostanud: Epp Lankots ja Triin Ojari
Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik
Kujundaja: Andres Tali
