„Eesti linnaehituse ajalugu“ annab kauaoodatud tervikliku ülevaate Eesti ala kõigi ajalooliste linnade kujunemisest alates nende tekkest kuni Esimese maailmasõjani. Kuigi koguteos keskendub linnade ehituslikule geneesile, on ühtlasi tegemist siiski seni kõige põhjalikuma Eesti linnade ajaloo akadeemilise koondkäsitlusega. Teose peatoimetaja Lilian Hansar on näidanud kadestamisväärset oskust mahutada samade kaante vahele kaheksa autori detailirohked uurimused, joonised ning pilkupüüdva pildi- ja linnaplaanide valiku. Tunnustust väärib ka raamatu kaunis kujundus ja kõrge trükitehniline tase.
Eesti ala linnade kujunemist on vaadeldud ajastute kaupa kolmes suures alajaotuses: keskaeg, Rootsi aeg ja tsaariaeg. Kõige mahukam ja enim uut pakkuv on kindlasti teose viimane kolmas osa, mis käsitleb aastaid 1710-1917 ja mille on kirjutanud valdavalt peatoimetaja Lilian Hansar. Koguteosele lisab olulisust ja akadeemilist kaalu üksikasjalikud joonealused viited, millest oleks olnud nii kerge loobuda, kuid seda pole tehtud. Just ohtrad viited arhiiviallikatele tõendavad teose suurt uurimuslikku panust. Ühtlasi on tegemist omamoodi kataloogiga Eesti ala säilinud linnaplaanidest, mis on väga väärtuslik juhtlõng tulevastele uurijatele. Seetõttu on käesolev teos ühtaegu nii laiemat huvi pakkuv avastusterohke lugemine, kõrgel tasemel teaduslik uurimus kui ka omal moel käsiraamat.
Kõigil Eesti ajaloolistel linnadel on oma selgelt eristuv ilme ja pikkade traditsioonidega tänavavõrgustik. Linna senist ehituse ajalugu mõistmata pole võimalik planeerida ega kujundada selle tulevikku. Nõnda annab käesolev teos palju silmi avavaid vastuseid Eesti linnade mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.
Marten Seppel, varauusaja dotsent Tartu Ülikool
Raamat „Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõikide tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani.
Eesti vanimate linnade teke ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on jäänud võrdlemisi püsivaks. Raamatus jälgitakse Eesti ajalooliste linnade – Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski, Narva-Jõesuu, Lihula – lugu ajastute kaupa, mille vältel meie linnad on kujunenud ja arenenud.
Linnade ehituse ajalugu on esitatud teadlikult võrdlemisi üldistatult, põhirõhk on suunatud erinevatel ehitusperioodidel toimunud arengute esiletoomisele. Kontsentreeritud linnaehitusliku arengu käsitlus võimaldab selgemalt eristada järjepideva arengu faase ning hoomata muutuste perioode, mille alusel saab teha üldistusi linnaehituse arengu tendentsidest Eestis.
Kuna kogumikus esitatud tekstid on võrdlemisi teaberohked, on nende paremaks jälgimiseks lisatud ajaloolisi plaane ja linnade üldilmet illustreerivaid omaaegseid fotosid, aga ka haruldasemaid ehitusprojekte. Pea kõikide linnade kohta on koostatud üldistavad skeemid, mis võimaldavad võrrelda Eesti erinevate linnade arengut ja muutusi erinevatel perioodidel.
Autorid loodavad, et kogumikus kirjutatu annab Eesti linnaehituse ajaloo kohta uusi teadmisi, mis aitavad märgata ja hoida linnadesse salvestunud ajalugu.
Tekst: Lilian Hansar
262 
TAGASI
