Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2017
Asukoht
Kreutzwaldi 2a, Rakvere, Rakvere
Arhitektuur
Raul Vaiksoo
Kaasa töötasid
Kristo Vaiksoo, Krista Aren
Tellija
Rakvere Teatrimaja
Ehitaja
Restor, Revin Grupp
Projekt
2014-2015
Valmis
2016
Fotod
Kaido Haagen

  291

Küsimustele vastas Raul Vaiksoo

Milline oli hoone arhitektuurne lähtepunkt?

Projekti aluseks oli kutsutud arhitektuurikonkursi võidutöö (2007). Projekt pidi vastama tellija esitatud ruumiprogrammile. Põhifunktsiooniks on kinosaal, kuid ära tuli mahutada ka teatri proovisaal (täismahus teatrilava mõõtmetega) ja statsionaarne kohvik. Programm on suhteliselt suur, samas pidi hoone järgima enam-vähem selles kohas asunud kunagise mõisa tõllakuuri mõõtmeid ja kõrgust. Nõutud oli viilkatus. Kohe oli mul selge, et kino tuleb projekteerida nii, et soovi korral oleks siin võimalik teha ka teatrit ja kontserte ning korraldada konverentse.

Kuidas mõjutas hoone lahendust asukoht?

Enne tehti maa-alal arheoloogilised kaevetööd, millega fikseeriti kunagise mõisa aidahoone maa-alused müürisäilmed. Ülesanne oli üsna keeruline. Uus hoone pidi mahtuma enam-vähem kunagise 18. sajandi hoone gabariitidesse. Muidugi ei saanud vanu vundamente kasutada. Hoone projekteeriti vaiadele. Ka tuli hoonet konsoolselt siiski laiendada, sest muidu poleks üsna suur ruumiprogramm hoonesse lihtsalt ära mahtunud.

Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?

Tollaste arheoloogiliste väljakaevamistega ei tulnud mulla alt välja mitte ainult vana tõllakuuri vundamendid, vaid ka keskaegsete hoonete säilmed. Need müürilõigud on Rakvere all-linna seni teadaolevate kõige vanemate ehitiste jäänused (nendest vanemad on ainult üksikud teadaolevad müüriosad linnuses, ülal mäe otsas). Nüüd läks asi hoopis keeruliseks. Peale selle, et need müürid oli vaja säilitada, need oli vaja ka eksponeerida. See kõik tingis väga keerulise lahenduse, kus osa kandevaiu pandi müüriladude vahel paika lausa sentimeetri täpsusega.

Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?

See oli vaevarikas projekt. Algprojekt valmis juba 2007. Tollal seiskusid ehitustööd masuaja tõttu. Projekt algas taas 2014. aastal, mil see sai üsna põhjalikult ümber projekteeritud. Ka siis tekkis palju takistusi. Riigihankega vahetati ehitajat, lisaks tekkis palju muid hädasid, millega oleks ehitus peaaegu taas peatatud. Läbi raskuste lõpetati ehitustööd alles 2016. a. Kahjuks oli algprojekti vanus kino valmimise ajaks juba ligikaudu kümme aastat vana. Aga nüüd on objekt lõpuks valmis ja olen õnnelik. Arvan, et hoone sai päris hea. Ka tagasiside on olnud seni üksnes positiivne.

Erilist rahuldust pakkus see, et suutsin sellise suure mahu teha läbipaistvaks, säilitades alt linna poolt vaated läbi klaasseinte teatriõuele.

Küsis Karen Jagodin

Eesti arhitektuuripreemiad 2017