Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2021
Autorid
Kersti Lootus, Kadri Uusen, Kiur Lootus, Siim Lootus (Lootusprojekt)
Foto
Maris Tomba

Reidi tee promenaad on ilmselt suurim tükk avalikku ruumi, mis linna raha eest viimasel ajal valminud ja sellisena väärtus omaette. Tõsi, iseenesest suurejoonelist jalutamiskogemust pakkuva ala hinnaks oli kaheksarealine autotee, mis algab Russalka juurest ja suubub Ahtri tänavale – autovabaduse eest võitlejad seda ei unusta. Vaheldusrikkalt kujundatud promenaad liitub sujuvalt omal ajal olümpiaks rajatud Pirita tee kaldapealsega, selle teine ots veel ootab sadamaala uuendamist. Sümpaatne pausikoht on liigsest kujundamisest puutumata jäänud Russalka rand. Tegelikult on Reidi promenaad ju normaalsus, mereäärse linna kohutuslik element, kus me mujal maailmas käies nii enesestmõistetavalt jalutame. Võimalus end rahuloleva linlasena tunda.
Triin Ojari, jalutaja

Reidi tee ja Pikksilma tänava promenaad

Projekt hõlmas 1,7 km pikkust teelõiku Ahtri tn–Jõe tn–Lootsi tn ristmiku ja Narva mnt–Pirita tee vahelisel alal, Narva mnt–Pirita tee ristmikku (nn Russalka ristmik) ja 350 m ulatuses Pirita teed. Kasutusse võeti mitmete omanike vahel killustatud mereäärne ala, millele avalik juurdepääs senini puudus.

Reidi tee on projekteeritud 2+2 läbiva sõidurajaga põhitänavana. Reidi tee põhjapoolsele küljele kavandati jalgrattatee ja kõnnitee, mis kulgevad läbi mitmeid tegevusi pakkuva ribapargi. Tänava lõunapoolsele küljele on projekteeritud segaliiklusega kergliiklustee. Kogu tee ulatuses on kavandatud haljastust (kõrghaljastus, põõsaste ja pinnakattetaimede istutusalad, murualad), seejuures ka alleesid. 

Reidi tee ehitamise käigus avati meri inimestele ja loodi side sadama ja inimeste vahel. Kujundati umbes 13,6 ha suurune (Ranna)park, sh 1,7 km pikkune ja erinevaid tegutsemisvõimalusi pakkuv promenaad. Koostöös Meremuuseumi teadusnõukoguga kujundati Lootsi tänavast kuni Russalkani muuseumi väliekspositsioon, stendidel tutvustatakse nii mere ja merendusega seonduvat kui ka Meremuuseumis eksponeeritavat. Maastikuarhitektuurses projektis on sõidutee kõrval käsitletud ca 1,7 km pikkust jalakäijate ala, millest kujunes Tallinna vanalinnast mere äärde kulgejatele otsetee, mis on mugav, ohutu, esteetiline ning hariv. Mereäärne piirkond on Tallinna kujunemisloos ja arengus läbi aegade tähtsat rolli mänginud. 

Tekst: Kersti Lootus