Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaat 2017 maastikuarhitektuuri kategoorias
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia laureaat 2017 kategoorias "Aasta avalik ruum"
Asukoht
Roosi tn, Tartu, Tartu
Maastikuarhitektuur
Karin Bachmann, Mirko Traks (KINO maastikuarhitektid)
Arhitektuur
Toomas Paaver, Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid)
Alguse eskiisi kaasautorid
Edgar Kaare, Terje Ong (Maastikuarhitektuuribüroo TajuRuum)
Projekteerija
Indrek Lensment (Tinter-Projekt)
Ehitaja
Asfaldigrupp
Projektijuht
Peep Sinisaar
Tellija
Tartu Linnavalitsus
Eelnenud kontseptsioon "Mälumeetrid"
2010
Projekt
2014-2016
Valmis
2016
Fotod
Tõnu Tunnel

  25

Küsimustele vastasid Karin Bachmann ja Toomas Paaver.

Milline oli Roosi tänava seisukord teie kätte tulles ja millega pidite uut keskkonda rajades arvestama?

Kui oli selge, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus maja ehitatakse tõesti Raadile, tuli hakata lisaks hoone ja lähiümbruse projekteerimisele täpsemalt mõtlema, kuidas inimesed muuseumi tulevad. Raadi on tartlase jaoks psühhogeograafiliselt kaugel, seda just ajaloolistest põhjustest tulenevalt (nõukogude ajal suletud linnaosa). Koostati tänava ümbersättimise kava „Mälumeetrid“, mis keskendus kergliikleja mugavusele. Autode ja busside põhiliseks transpordisooneks jäeti Narva maantee.

Roosi tänav on väga ulatuslikult ajalookihte paljastav tänav, kus on hooneid paljudest aegadest ja erineva tüpoloogiaga (sh toimiv ratsakool, vana juudi kalmistu, era- ja kortermajad). Peamiselt oli see kohaliku tähtsusega, pigem kehvas seisus tavaline kodutänav, kus autotee osa oli ebaproportsionaalselt suur. Hoonestuse lõppedes algas jalakäijate osata auklik kruusatee, mis tühermaa vahel pimeduses kulgedes ei tundunud kõige turvalisem; puudus muidugi ka sihtkoht.

Projektiga oli eesmärk säilitada mitmekesisus ja kodutänavale iseloomulik kerge nn kaos, kus lapsed mängivad tänaval, toimib viimane avalik kaev ja samas toimib tänav rahvusvaheliselt tähtsa kultuuriobjekti juurdepääsuna.

Milline oli kavandatud tänavalahenduse maastikuarhitektuurne lähtepunkt?

Roosi tänava ümbersättimise eesmärk oli linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiveerimise kaudu. Vahemaa näilisel kokkutõmbumisel nihkub muuseum linnale lähemale, muutudes sel viisil kättesaadavamaks eriti kergliiklejatele. Peale selle pidi Roosi tänava kujul tekkima Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis lisaks huvitavale teekonnale pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. See tänav seob vaheväravana ERMi ja linnasüdame. 

Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad. Tänava vasakul poolel kulgeb katkestusteta jalakäijate promenaad, mis on kogu tänava ulatuses muutumatult vähemalt 3,5 m lai. Ristumised sõiduteedega on tõstetud jalakäija kõrgusele. Tänava algust markeerib Ülejõe pargis asuv väike väljak ja tänav lõppeb miniväljakuga, mis laieneb ERMi suunas. 

Tänavaga külgneval poollooduslikul alal, endist Nõukogude sõjaväe ala markeerivate okastraataedade vahel kulgeb alternatiivne laudtee, mis laseb kõndijal neid kummalisi detaile lähemalt silmitseda ning jälgida ka ERMi veidi teisest vaatepunktist. Kogu tänava haljastus on lahendatud Raadile aastate jooksul kujunenud poollooduslike koosluste võtmes.

Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?

Mälumeetrite koostamise ajal ja ka hiljem tuli palju aega pühendada nii ametnike, huvitatud kodanike kui ka avalikkuse veenmisele, et kergliiklejakeskne lähenemine on ainuõige. Samuti tuli paljudest spetsialistidest koosnevas meeskonnas pidada järge, et peamine kontseptsioon püsiks kõigil meeles ja et pisikeste tagasilöökide või kahetimõistmiste pärast teda kärpima ei hakataks.

Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?

Kogu projekteerimisprotsess ja ka ehitus olid huvitavad. Pingeid oli palju, hakkama tuli saada kompromisside ja ootamatute kaotustega (nt kogemata mahavõetud puud), kuid seevastu oli see õppetunnina võttes hindamatu. Samuti oleme rahul lõpptulemusega: kuigi palju kärpeid tehti nii enne ehitust kui ka selle käigus, on tulemus hea: tänav on aktiivses kasutuses ja tagasiside põhjal otsustades on inimesed rahul.

Küsis Karen Jagodin

Eesti arhitektuuripreemiad 2017