Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2017
Eesti Arhitektide Liidu Arhitekti aastapreemia nominent 2017
Asukoht
Soddatjørn, Norra
Arhitektuur
Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Sten-Mark Mändmaa, Indrek Mikk, Martin Tago, Liis Uustal, Maia Grimitliht, Kristo Rämson
Sisearhitektuur
Raili Paling, Kadri Kaldam
Tellija
Stavanger Turistforening
Ehitaja
Faber Bygg, avd. Strand
Projekt
2013
Valmis
2016
Fotod
Tõnu Tunnel

  224

Küsimustele vastasid KOKO arhitektid.

Milline oli hoone arhitektuurne lähtepunkt?

Turistforening (STF) ehk Stavangeri turismiühing koondab 27 000 liiget ning pakub aktiivset ja mitmekülgset keskkonnasõbralikku tegevust looduses nii noortele kui ka vanadele, peredele, harrastusmatkajaile ja mägispordi harrastajaile.

STFil on piirkonnas 35 iseteenindusega matkahütti. Nende kasutajad on tavaliselt Norra matkaühingute võrgustiku liikmed. Kuna hütid on enamasti teedest ja muust liiklusest kaugel ning raskesti ligipääsetavad, on külaliste ülesanne teatud mõttes hoolitseda ka järgmiste külaliste eest. Igaüks täiendab ööbima minnes hüti toiduvarusid, toob juurde kulutatud küttepuud ja koristab enda järelt.

Norra matkaühing korraldas 2013. aastal kutsutud arhitektuurivõistluse iseteenindusega matkahüttide rajamiseks Lysefjordi ümber kulgeva matkaraja äärde Soddatjørni mägijärve kaljusele kaldale. Võistluse kriteeriumid olid nüüdisaegsus, hooldusvabadus ja tehases eelvalmistatud moodulite kasutamine, et vältida pikka ehitusperioodi ligipääsmatutes mägedes ning heitliku ilma käes.

Kuidas mõjutas hoone lahendust asukoht?

Hoone asukoht mängis lahenduse leidmisel suurt rolli. Tegu on looduskaitsealaga ja keskusse pääseb ainult jalgsi, tehes läbi neljatunnise mägimatka. KOKO arhitektide lahenduse eesmärk on võimendada veelgi looduses liikumise kogemust. Hoonegruppi kuuluvad peahoone, magamiskabiinid, tualettruum koos laoga ja saun. Vett saab järvest ja elektrit ei ole. Peahoone, magamiskabiinide ja sauna kütmine on kavandatud puudega. Köögis on ka kaks gaasipliiti, millel eri matkaseltskonnad saavad ühel ajal süüa teha, ning valgustuse toide lahendatakse päikesepaneelidega. Matkajad saavad end pesta saunas, mille pesuruum asub täpselt mägioja kohal.

Hüttide välisviimistlus on tuulist ja lumist kliimat taluvast valtsitud tsingist, mille hooldust ei ole vaja teha aastakümneid. Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri. Kõigil hoonetel on seinasuurused aknad, kust avanevad panoraamvaated ümbruskonna lummavale maastikule.

Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?

Tulen veel kord tagasi asukoha juurde. Kuna looduskaitsealal ei ole võimalik liikuda autoga, lennutati kogu ehitusmaterjal, sisustus ja tööks vajalikud seadmed kohale helikopteriga. Iga järgmise valikuga tuli läbi mõtelda, kuidas toimub transport, kuidas hiljem teostada hooldust. Ka lennuilm on piiratud ning tihedat koostööd tuli teha tellija ja ehitajaga prioriteetide teemal.

Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?

Projektis osalenud KOKO meeskond lendas matkakeskuse avamisüritusele kohale paar päeva varem. Aitasime STFil teha viimaseid ettevalmistusi. Värviti seinu, paigaldati seadmeid, kontrolliti süsteeme ja ehitati ühendusteid. Väga meeldiv oli jälgida, kuidas võidutöö autorid andsid viimast lihvi ning kuidas ideedest paberil on saanud tegelik hoonekompleks, kus väsinud matkalised saavad nautida väljateenitud puhkust.

Küsis Karen Jagodin

Eesti arhitektuuripreemiad 2017