Maja artiklipreemia laureaat 2020
Autor
Toomas Tammis
Autorist
Toomas Tammis on arhitekt ja EKA arhitektuuriprofessor
Avaldatud
Eesti arhitektuuriajakirjas Maja, talv 2020 (99), peateema "Väikeses kohas elamise mõttekus"
Foto
Kristjan Mõru

MAJA/SIRBI ARTIKLIPREEMIA ŽÜRII KOMMENTAAR

Kvaliteetse arhitektuuriarvustuse näide. Põhjalik ülevaade, miks antud maja õnnestunud on, nii terviku kui detailide kaupa, lisaks selle panus linnaruumi, suhestumine end ümbritseva keskkonnaga ning kuidas mõjutab avalikku ruumi nii praegu kui planeeritavas tulevikus, tekib pikem vaade majast nö välja. Tekst köidab erineva taustaga lugejat, nii erialaringkondi kui tavainimest, tähelepanu juhitakse kannatlikult ja täpselt valminud maja erinevatele osadele. Mõõdetud toon, selge väljendusviis, aga ei ole kuskilt otsast igav lugeda, kirjutaja enda lugupidamine ja rõõm on tajutavad ja haaravad kaasa. Tekib soov külastada, artikkel näpus, et kohapeal täpselt uuesti detailid ise üle kogeda!

Maarin Ektermann

 

 

  681

Põhjalik eeltöö Suure-Jaani tervisekeskuse asukohavalikuga, kohaliku omavalitsuse mõistlikud otsused ning hulga avalike funktsioonide koondamine on loonud eeldused väga hea arhitektuuri ja tulevase Suure-Jaani keskuse sünniks.

Suure-Jaani ja selle uus tervisekeskus on toredad kohad. Eesti väikelinnad ja asulad on pikalt olnud rahvastiku vähenemise ja ruumilise kokkukuivamise surve all. Suures osas on see olnud ühiskonna üldise arengu tulemus, kuid samas on see olukord hakanud ka ise uut reaalsust genereerima. Tööandjad ütlevad, et ei saa väiksemates asulates ettevõtlust arendada, sest tööjõudu pole piisavalt. Inimesed omakorda soovivad väiksematest asulatest lahkuda, kuna puuduvad töökohad. Töökohtade olemasolu on siiski üldises kahanemise mustris vaid üks osa, olulist rolli mängib ka ümbritsev keskkond (nii ehitatud kui looduslik) ning hariduse, tervishoiu ja vabaaja teenuste kättesaadavus. Inimväärse ja mõnusa elu tarbeks on kõik need osised hädavajalikud ja ei ole üht selget skeemi, mis järjekorras ja mahus midagi tuleks arendada. Suure-Jaani vallavalitsus on teinud julge ja selge otsuse arendada inimväärset eluolu ja pakkuda parema elu osiseid koos uue, kaasaegse ja ambitsioonika keskkonnaga – uus tervisekeskus seda kahtlemata on.

Siinkohal on omaette teema väikelinnade omavalitsuste rajatavate uute kesksete hoonete funktsionaalne kooslus. Ühelt poolt tundub mõistlik ühe majaga lahendada võimalikult palju kohalikke probleeme ja kuhjata sinna kõik avaliku teenuse funktsioonid, mis hädasti uusi ruume vajavad. Samas tähendab see paratamatult mitme seni kasutusel olnud ruumi ja hoone üle jäämist ning niigi vähese potentsiaalsete rentnike arvu kahanemist üüriturul. Samuti võib mitme väikelinna jaoks olulise avaliku teenuse paigutamine ühte hoonesse ja asukohta mõjuda halvavalt muule linnastruktuurile, mis võib veelgi jõulisemalt tühjeneda. Suure-Jaani tervisekeskusesse on koondatud lisaks ujulale ja saunadele kohvik, perearstikeskus, hambaravikabinet, apteek, juuksur, kiirabi ja politsei. Asutusi on justkui palju, kuid ruumiliselt on igaüks parajalt väike, et olekski keeruline neid linnas eraldi hoonetesse paigutada. Siin tundub olevat leitud hea tasakaal funktsioonide rohkuse, maja suuruse ning väikelinna toimimise vahel.

Arhitektuurselt on uus tervisekeskus ilus maja. Sellest on justkui tunda, et projekt ei ole läbinud (või tõenäolisemalt on enam-vähem puhtalt välja tulnud) projekteerimise-ehitamise protsessis üsna levinud radikaalse odavdamise hakklihamasinat. Sageli on selle põhjuseks tellija lihtsameelne arvamus, et seekord on kindlasti võimlik ehitada odavamalt ja kiiremini kui kunagi varem, aga vahel võib taustalt leida ka arhitektide liigset kuraasi. Suure-Jaani tervisekeskus võlub oma arhitektuursete mõtete selgusega nii linnaehituslikus, logistilises, funktsionaalses kui ka materiaalses plaanis. Hästi läbi mõeldud kooslusest ongi keeruline midagi eemaldada.

/…/

Edasi saab lugeda siit.